Eesti Haiglate Liidu ja Pärnu Haigla juhatuse esimees Urmas Sule toetas arstitudengite algatust luua üliõpilastele võimalus töötada abiarstina juba õpingute ajal ning ütles, et tegemist väga tänuväärse initsiatiiviga.
Urmas Sule: abiarsti vastutuse reguleerimine on kõigile kasulik
23. november 2009, 15:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellega tuleb tegeleda ja siit tuleb mingi lahendus leida. See on kahepoolselt kasulik - see on kasulik nii tervishoiusüsteemile tervikuna ja läbi selle ka patsientidele kui ka noortele inimestele,» kinnitas Sule.
«Inimene, kes õpib kuus pluss neli, teinekord kuus pluss viis aastat ja alles siis saab spetsialisti paberid, siis on väga naiivne arvata, et ta üksteist aastat küpseb ja siis järsku on töövõimeline. Tegelikult on ikkagi erinevates pädevustasemetes seda töövõimet tükk maad varem ja peaks mõtlema, kuidas seda tervishoiusüsteemis ära kasutada,» lisas ta.
Teiste riikide samalaadse süsteemi üle arutledes leidis Eesti Haiglate Liidu juht, et näiteks Soomes toimub lõpetamata arstiharidusega inimeste töösse rakendamine väga hästi.
«Ei ole selleks mingeid üleinimlikke pingutusi vaja teha ja süsteem võtab väga hästi omaks need inimesed ja pakub neile võimaluse töötada,» seletas Sule.
Pärnu Haigla juhi kinnitusel on praegu tudengeid seaduslikult kaasata väga raske. «Kuidas nüüd Eesti seadusandlikus raamistikus luua need võimalused, et tudeng saaks tervishoiusüsteemis mitte töötada ainult abiõena, vaid sellel tööl võiks teine sisu olla?» tõstatas Sule küsimuse.
«Eesti kui terviku koha pealt vaadates on tööjõu vajadus ikkagi pigem keskustest kaugemal. Seda peame me kindlasti veel töörühmas arutama, kuidas saaks abiarstide seaduslik raamistik niimoodi realiseeritud, et see oleks riigi jaoks tervikuna kõige parem. Selge on see, et väiksemates kohtades on arstidega rohkem probleeme. Seal tõesti on abi rohkem vaja,» rääkis Urmas Sule.
Sule kirjeldas meditsiinitöö hetkeolukorda ning tuleviku väljavaadet: «Praegu ei saa inimesele panna vastutust, mis on seadusega vastuolus. Ehk maakeeli öeldes - me ei saa tudengit kasutada teistmoodi kui abiõdedena. Aga abiõde on selline lõpetamata haridusega inimene, kes aitab õde primaarsetes tegevustes. Me tahame saavutada selle, et ta aitaks samamoodi arsti, aga see on vaja seadustada. Ja kui see on seadustatud, siis see tähendab arstile-juhendajale täiendavat koormust.»
«Aga teistpidi, olles ise olnud samasuguses seisus seal 1980. keskpaigas ja lõpupoole, siis ma julgen küll öelda, et kui tudengile pakutakse võimalust töötada/vastutada, siis valdav enamus teeb seda väga tõsise kohusetundega ja mitte ainult selle pärast, et raha teenida. Ja ma ei näe siin tõsiseltvõetavaid riske,» usub Pärnu Haigla juht üliõpilastesse.
Tudengite töö seadustamine annab tema hinnangul tulevikus haiglatele võimaluse paremini oma tööd korraldada ning seda situatsioonis, kus tuleb arvestada, et arstide hulk tervikuna ei näita Eesti riigis kasvutrendi.
Urmas Sule kinnitusel tahtest haiglatel puudu pole. «Inimese jaoks võib olla natuke harjumatum, kui kellelgi on silt «abiarst», aga see on selline asi, mida tuleb patsientidele selgitada - kes on abiarst, mida ta seal teeb ja miks ta patsiendi jaoks hea on.»
«Mina arvan, et see võimalus, et noor inimene saaks vara praktiseerida tervisesüsteemis, on kasulik kõigile patsientidele,» kinnitas Sule.
Esialgu tähendaks uue seaduse sisseviimine Eesti Haiglate Liidu juhi hinnangul arstkonnale täiendavat töökoormust: «Alguses see tähendab igal juhul täiendavat panust ja ka vajadust motiveerida, et tohtrid oleks nõus seda tegema.»
«Kui abiarsti vastutus saab mõistlikult reguleeritud, siis mina arvan, et haiglas on sellist tööd, mida saab jaotada inimestele, kes on veel üliõpilased,» rääkis Urmas Sule.
«Ma näen seda, et riigi jaoks on hästi oluline, et kui tulevastele noortele arstidele luuakse täiendavaid võimalusi, siis kuidagi peab olema läbi mängitud, et need inimesed saaksid tööaja õppimisega omavahel mõistlikult tasakaalustatult siduda,» lisas ta.