Nädala jooksul tekkinud unevõla kompenseerimine nädalavahetusel kaua magamisega võib küll teha enesetunde paremaks, kuid värske uurimuse kohaselt pole võimalik kroonilist unevõlga aeg-ajalt pikemalt põõnates kompenseerida.
Kroonilist unepuudust ei saa välja magada
24. märts 2010, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatlusaluseid oli küll üsna vähe ning katse ise üsna julmade tingimustega, mistõttu on järelduste kinnitamiseks vaja täiendavaid uurimusi. Teadlased leidsid, et kroonilise unevõla tekkides halveneb oluliselt sooritus tõsist keskendumist nõudvate testide tegemisel, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
LiveScience'it.
Üks magamata öö ei pruugi tingimata sooritusvõimet oluliselt alandada, kuid pikemaajaline unevõlg teeb seda kindlasti.
Teadlased uurisid üheksat noort katsealust, kes olid järjest üleval 33 tundi ning magasid seejärel 10 tundi. Sellises rütmis elasid nad kokku kolm nädalat. Iseenesest pole selline une ja ärkveloleku vahekord väga kurnav, sest see vastab umbes 5,6 tunnile unele ühe ööpäeva jooksul, kuid raskeks teeb katse ebanormaalselt pikk aeg, mille jooksul tuleb järjest ärkvel olla.
Tulemusi võrreldi kaheksa noore katsealuse tulemustega, kes unevõlga taluma ei pidanud.
Unevõlaga katsealused suutsid teste sooritada sama hästi kui kontrollrühma liikmed, kui test sooritati mõne tunni möödudes alates nende äratamisest. See seaduspära kehtis kogu kolmenädalase katseperioodi jooksul, millest võib järeldada, et vähemalt ajutiselt aitab pikem uni kroonilist unevõlga kompenseerida.
Situatsioon muutus aga oluliselt, kui test sooritati ärkveloleku perioodi lõpuosas. Pärast 30-tunnist ärkvelolekut olid testi tulemused kontrollrühmaga võrreldes palju halvemad ning mahajäämus süvenes iga nädalaga. Näiteks keskmine reaktsioonikiirus suurenes esimese nädala 667 millisekundilt 2013 millisekundini kolmanda nädala lõpus.
Reaalses elus ei pruugi olukord olla oluliselt erinev. Nädala sees tekkinud unevõlg kompenseeritakse osaliselt nädalavahetuse pikema unega, mille järel ollakse näiliselt taastunud, kuid järgmise nädala tsükkel viib inimesed juba suuremasse unevõlga. Sellest järeldub, et pikem uni ei aita kroonilist unevõlga täielikult kompenseerida ning inimese sooritusvõime hakkab ajapikku langema.
Lisaks leidsid teadlased, et unevõlg halvendab sooritusvõimet eelkõige öötundidel. See on ilmselt seotud inimese loomuliku päeva ja öö vaheldumisest tuleneva unetsükliga. Seda on ilmselt tajunud kõik inimesed, kes on öö läbi üleval olnud ning pidanud varastel hommikutundidel võitlema unega, mis uue päeva alates aga oluliselt leeveneb ning lubab ilma suuremate probleemideta järgmise õhtuni vastu pidada.
Kroonilise unepuuduse käes kannataja ei saa kasutada oma vaimsete võimete täit potentsiaali ning teeb kergesti vigu, mida korralikult väljapuhanuna esineks oluliselt vähem.