Uue uuringu kohaselt ei võta enamik patsiente allergia ravi tõsiselt ehk siis ei tee lõpuni läbi arsti määratud ravikuuri.
Inimesed ei võta allergia ravi tõsiselt
5. juuni 2014, 16:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringus vaadeldi allergilise nohuga patsiente, kellele arst oli määranud allergiavastased süstid või siis keelealused tilgad 2005. aasta jaanuari ja 2011. aasta juunikuu vahel. Kõik patsiendid olid Pennsylvania allergiakliinikust, kirjutab Reuters.
8790 allergia all kannatavast patsiendist otsustas vaid 36 protsenti immunoteraapia kasuks. Neist umbes kolm neljandikku valis allergiavastased süstid ja ülejäänud valisid keelealused tilgad.
Mida suurema arvu allergeenide suhtes oli patsient allergiline, seda suurema tõenäosusega otsutas ta proovida immunoteraapiat.
Kuid neist, kes seda alustasid, jättis 40 protsenti ravikuuri pooleli enne kolme aastat ning viis aastat ei pidanud vastu pea keegi.
Üldiselt peeti süstide puhul raviplaanist pikemalt kinni kui tilkade puhul ja lapsed jätkasid mõlemat raviviisi pikemalt kui täiskasvanud.
Enamik patsiente ei osanud seejuures nimetada konkreetset põhjust, miks ravi katkestati. Mõned tegid seda ravi kalliduse, kõrvaltoimete või selle tõttu, et ravist ei tundunud olevat kasu. Tilkade puhul nimetas umbes pool ravi pooleli jätnutest põhjusena halva maitse.
Dr. Ravid Rosenstreich New Yorki Montefiore meditsiinikeskusest tõdes, et patsiendid eelistavad sageli tilkasid, kuid samas jätavad just tilkade puhul ravi suurema tõenäosusega pooleli. Ühe põhjusena tõi ta välja selle, et tilkasid võetakse iseseisvalt ehk siis selle juures pole süstide saamisega võrreldes arsti kontrolli.
Uuringu rahastaja oli ravimifirma Merck.