Vesipiip ja huuletubakas soodustavad suitsetama hakkamist

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Ajakirjas JAMA Pediatrics avaldatud uue uurimuse kohaselt soodustab vesipiibu ja huuletubaka ehk snusi kasutamine teismeliste hilisemat sigaretilembust.

Kuigi vesipiibu suitsetajad arvavad sageli, et see on sigarettide suitsetamise ohutum alternatiiv, on uuringud näidanud, et tunni ajaga hingab vesipiibu suitsetaja sisse 100 korda rohkem suitsu kui eraldub ühe sigareti suitsetamisel, kirjutab Medical News Today.

Üks varasem uuring näitas samuti, et noorte USA naistudengite puhul ennustas vesipiibu suitsetamine tulevast sigarettide suitsetamist. Üks teine uuring leidis seose huuletubaka ja sigarettide suitsetamise riski vahel. Samas pole kõnealuseid seoseid väga palju uuritud.

Uus uuring hõlmas 2541 osalejat vanuses 15 kuni 23, kelle suitsetamisharjumusi hinnati esmakordselt 2010. aasta oktoobri ja 2011. aasta juunikuu vahel, seejärel aga 2012. aasta oktoobri ja 2013. aasta märtsikuu vahel.

Uuringu alguses oli 38,7 protsenti kõigist osalejatest sigarette proovinud, 15 protsenti olid suitsetajad, 20,1 protsenti olid teinud vesipiipu ja 9,4 protsenti kasutanud huuletubakat.

1596st vaatlusalusest, keda küsitleti ka 2012.-2013. aastatel, ei olnud 65,7 protsenti uuringu alguses kunagi suitsu teinud, kuid 6,8 protsenti nende hulgast oli teinud vesipiipu ning 1,9 protsenti kasutanud  huuletubakat.

Nendest, kes ei olnud uuringu alguses suitsetajad, kuid olid teinud vesipiipu, alustas uuringuperioodi jooksul tervelt 39 protsenti sigarettide suitsetamist. Samas kui nende hulgas, kes vesipiipu ei teinud, oli suitsetamisega algust teinute protsent 4,9.

Nende hulgast, kes ei olnud alguses suitsetajad, kuid olid teinud snussi, oli 55 protsenti hakanud suitsetama, samas kui nende hulgast, kes ei olnud snussi tarvitanud, alustas suitsetamisega vaid 20,5 protsenti.

Vesipiibusuitsetajatest, kes olid uuringuperioodi jooksul ka sigarette suitsetama hakanud, oli viimase 30 päeva jooksul suitsu teinud 11 protsenti. Nende hulgast, kes vesipiipu ei teinud, kuid kes olid uuringuperiood jooksul suitsetama hakanud, oli viimase 30 päeva jooksul suitsu teinud 4,9 protsenti. Huuletubaka tarvitajate puhul olid vastavad näitajad 25 ja 5 protsenti.

Teadlased järeldasid, et suitsetamisega alustamise või sagedasema suitsetamise tõenäosus oli suurem nende inimeste puhul, kes olid uuringu alguses teinud vesipiipu või huuletubakat. Samas ei tõesta uuring, et vesipiibu suitsetamine ja huuletubaka tarvitamine oli hilisema sigarettide suitsetamise põhjuseks – see näitab vaid, et siin on olemas seos.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles