PERH: Eesti vereplasmast valmistatud ravimid on täiesti ohutud

Marina Lohk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Doonoritelt võetud veri
Doonoritelt võetud veri Foto: Toomas Huik

Põhja-Eesti regionaalhaigla arstide sõnul osutab haigla hemofiilia ehk veritsustõve patsientidele parimat ravi lähtudes ravijuhistest ning ka Eesti vereplasmast valmistatud ravimpreparaadid, mida haiged on seni saanud, on täiesti ohutud. Samas hakkavad hemofiiliahaiged nüüd saama täiesti uut, laboris kunstlikult loodud hüübimisfaktorit, mida haigekassa seni ei hüvitanud.

Eesti Hemofiiliaühing saatis paar päeva tagasi välja teate, kus süüdistas Põhja-Eesti regionaalhaiglat (PERH) Euroopa nõukogu soovituste ja üldtunnustatud raviprintsiipide asemel vaid ettevõtte ärilisest kasust lähtumises.

Ühing teatas, et on hämmingus, et haigla hematoloogiakeskuse juht Iige Viigimaa ütles möödunud nädalal Postimehes ilmunud artiklis, et täiskasvanud haige puhul ei ole alati oluline profülaktikaga jätkata, kuigi Euroopa ravijuhised soovitavad seda.

Samuti märkis ühing, et artiklis tunnistab arst plasmast toodetud hüübimisfaktoritega ülekantavat viirusriski ohtu, kuid peab seda tühiseks.

«Eesti plasma on hinnatud kõrge viirusriskiga (allikas Transfusioonmeditsiini Seltsi juhatuse liikme Riin Kullaste eksperthinnang haigekassale). Patsiente teeb murelikuks dr. Viigimaa viide sellele, et Eestis saadav plasmapõhine faktor on toodetud Eestis kogutud plasmast, mis on hinnatud kõrge viirusriskiga,» teatas ühing.

PERHi hematoloogiakeskuse juht Iige Viigimaa märkis, et haigla hematoloogid järgivad põhimõtet, et profülaktika lastele on standard ja täiskasvanutel tuleb profülaktikat jätkata, kui see on näidustatud. «Lastehaiglast üle tulnud noored täiskasvanud hemofiiliaga patsiendid jätkavad neile varem ordineeritud ravi, ka profülaktikat.»

Viigimaa sõnul eristatakse primaarset, sekundaarset, tertsiaarset ja episoodilist profülaktikat. «Uuringutega on näidatud, et profülaktika jätkamine täiskasvanueas suudab oluliselt vähendada veritsusepisoodide sagedust ning raskusastet  ja selle kaudu vähendada liigesekahjustusi. Kuid jätkuvalt otsitakse läbi suurte kliiniliste uuringute vastust küsimustele, kas parem on pidev või episoodiline profülaktika, missugused peaksid olema annused ja kuivõrd annustamist saab ja tuleb individualiseerida,» selgitas ta.

Tohter lisas, et hemofiiliapatsientide ravis seni kasutatud plasmast valmistatud preparaadid  on kõrgekvaliteedilised ja viirusinaktiveeritud. «Ühtegi nakatumisjuhtu plasmapõhiste faktoritega ei ole registreeritud.»

Suur ja hea uudis on aga tema sõnul see, et pikkade läbirääkimiste tulemusena on saavutatud kvalitatiivne edasiminek hemofiiliapatsientide ravis. «Äsja on jõudnud Eestisse kõikidele hemofiiliapatsientidele kättesaadav rekombinantne e. täiesti viiruseriskivaba nüüdisaegne VIII hüübimisfaktor.»

Uus ravim on laboris kunstlikult loodud hüübimisfaktor, mille keerukas tootmismehhanism teeb selle ka kallimaks. Ent nüüd on tootja toonud selle turule plasmast toodetud faktoriga sama hinnaga ja haigekassa hüvitab seda sarnaselt varasemaga.

Viigimaa lisas, et haigla ärilise kasu temaatika jääb talle arusaamatuks, sest regionaalhaigla osutab parimat ravi lähtudes ravijuhistest ja selle eest tasub haigekassa vastavalt kehtestatud hinnakirjale.

PERHi diagnostikakliiniku juhataja dr Riin Kullaste selgitas, et Eesti plasma viirusrisk on küll suhteliselt kõrge, kuid hemofiiliahaigetele sellest tehtavad ravipreparaadid on tööstuslikult viirusinaktiveeritud ja täiesti ohutud.

«Plasma viiruseriskile olen oma eksperthinnangus viidanud selleks, et saaksime ka verekeskustes koha peal ülekandeks minevat plasmat viirusinaktiveerida ja veelgi suurendada ohutust verekeskustes. Kuskil kirjanduses mainitud plasma viirusriski ei saa automaatselt üle kanda plasmast toodetud ravimipreparaatidele, see on eksitav.»

Kullaste lisas, et plasma müüakse ainult selleks, et valmistada sellest ravimpreparaate. «Eestis ei ole plasmatööstust, samas kehtib Euroopas enesevarustamise printsiip ehk oma doonoritelt kogutud ja ülekandeks mittevajalik plasma tuleb töödelda, et teha hüübimisfaktoreid, immuunglobuliini ja albumiini.»

Ülekandeks vajatakse tema sõnul vähem kui poolt doonoritelt kogutud plasmast. «Ohutul viisil ravimipreparaate valmistades kasutame ära iga milliliitri kogutud plasmast.  On ülimalt kahetsusväärne, kui meie hemofiiliaühing ei hinda meie doonoritelt kogutud plasmast valmistatud ohutuid ja efektiivseid ravimpreparaate. Hemofiiliaühing hoidub oma pressiteates teadlikult preparaatide viiruseriskist rääkimast, sest see on olematu.» 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles