Viimastel nädalatel on üha enam inimesi haigestunud grippi ja ülemiste hingamisteede viirushaigustesse. Kui kriitiline on olukord tegelikult?
Viirusnakkused jätavad kooliklassid pooltühjaks
1. veebruar 2016, 16:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti andmetel pöördus eelmisel nädalal arstide poole 6194 haigestunut, kasv oli eelneva nädalaga võrreldes 33 protsenti, neist 49,4 protsenti olid lapsed. Seda, et ülemiste hingamisteede viirusnakkused üha kiiremini levivad, tõendavad ka koolide küsitlemisel saadud andmed. Kui osas koolidest on haigestumisi enam-vähem sama palju kui eelmistel nädalatel, siis näiteks Mustamäe reaalgümnaasiumis olid täna hommikul klassid õpilastest pooltühjad, sest koolist puudus 44 protsenti õpilastest. Ka Nõmme gümnaasiumis oli puudujaid tavalisest kaks ja pool korda rohkem: peaaegu 15 protsenti õpilastest. Tavapäraselt rohkem oli puudujaid ka paljudes teistes koolides.
Terviseameti andmetel on gripi tõttu surnud üks ja intensiivravi vajanud kuus inimest. «Hetkel on meil nädal tagasi saadud andmed Lääne-Tallinna keskhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi ja Pärnu haiglast. Nende kolme haigla andmeil on alates jaanuarist vajanud gripi tõttu intensiivravi kuus inimest vanuses 35- 91 eluaastat,» ütles terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova. «Kõik nad kuulusid riskirühmadesse.» Sadikova sõnul jääb lähinädalatel tõenäoliselt haigeks veelgi rohkem inimesi.
Viroloog Kuulo Kutsari sõnul on ülemiste hingamisteede viirusnakkustest kõige rohkem levivad praegu gripp, paragripp, adenoviirus, rinoviirus, respiratoorsed nakkused ja koronaviirus. Kõige ohtlikumad on A- ja B-gripp ja praegu levib Eestis kõige rohkem A-gripi viirus alavariandiga H1N1. Ohtlikud on ka kõik levinumad hingamisteede bakternakkused, sest nad võivad põhjustada kopsupõletikku. Eriti ohtlik on gripp väikelastele ja terviseameti andmetel haigestuvadki sagedamini kuni neljaastased lapsed ja üle-65-aastased vanemaealised inimesed.
Eluohtlik võib gripp olla ka riskirühmadesse kuuluvatele lastele ja täiskasvanutele, kelle jaoks võivad gripp ja selle tüsistused olla eluohtlikud. Nende hulka kuuluvad aneemiat, kroonilist kopsu-, südame-, neerude või ainevahetuse süsteemi haigust (eeskätt diabeeti) põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed.
Seda, et inimeste haigestumine on oluliselt kasvanud, kinnitavad ka perearstid. Perearst Reet Laidoja Linnamõisa perearstikeskusest ütles, et alates eelmise nädala algusest on gripilaadsete sümptomitega pöördujate arv nende perearstikeskusesse oluliselt kasvanud. Täna oli seal arsti juurde pöördujaid oluliselt rohkem kui eelmise nädala algul. Laidoja sõnul oli eelmise nädala Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel hinnati haigestumise intensiivsust Eestis veel madalaks, kuid põhjust on arvata, et lähiajal jääb haigeks veelgi rohkem inimesi.
Terviseameti andmetel oli haigestumus eelmisel nädalal keskmisest suurem Ida-Virumaal ja Narvas, Harju-, Lääne- ja Põlvamaal. Gripiga ollakse esialgsetel andmetel kõige enam hädas Tallinnas ja Pärnumaal. Täpsustatud andmed ringluses olevate viiruste ja raskemate haigusjuhtude kohta avaldab terviseamet kolmapäeval.