Haiglaravile paigutati vähem inimesi

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa haigusi nõuab pikalt haiglas viibimist.
Osa haigusi nõuab pikalt haiglas viibimist. Foto: Panther Media/Scanpix

Võrreldes 2015. aasta esimese kvartali lõpuga on ravivoodite arv tänavu esimeses kvartalis vähenenud üks protsent ja hospitaliseeritute arv kaks protsenti.

Nii tuuakse välja tervise arengu instituudi tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis avaldatud 2016. aasta esimese kvartali statsionaarsete ravivoodite kasutamise statistika ning sesoonselt korrigeeritud kvartaliandmetes, teatab instituut oma kodulehel.

Haiglate arv on alates 2015. aasta kolmandast kvartalist olnud sama – 55 haiglat, millest kolm olid piirkondlikud, neli kesk-, 11 üld-, neli kohalikud, üheksa eri-, kolm taastusravi ja 21 iseseisvat statsionaarset õendusabi andvad haiglad. Avaliku sektori omandisse kuulusid 34 ja eraomandisse 21 haiglat.

Haiglates oli märtsi lõpus kasutusel 7214 ravivoodit, neist aktiivravivoodid moodustasid 61% ning ülejäänud osa tuberkuloosi-, psühhiaatria- ja iseseisva statsionaarse õendusabi voodid. Kvartali jooksul hospitaliseeriti üle 61 000 inimese.

Kõigi ravivoodite peale kokku kestis ühe patsiendi ravi keskmiselt veidi üle kaheksa päeva ja ühe ravivoodi kohta osutas haigla kvartali jooksul statsionaarset arstiabi keskmiselt ligi üheksale patsiendile. Aktiivravivoodite puhul oli ravikestus lühem – peaaegu kuus päeva ja ühe aktiivravi voodi kohta käis kvartali jooksul haiglast läbi keskmiselt 12 patsienti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles