Üllatav avastus: läbipõlemine ei olegi tänapäeva haigus

Heilika Leinus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänapäeva kiire elutempo võib läbipõlemist soodustada.
Tänapäeva kiire elutempo võib läbipõlemist soodustada. Foto: David Ellis/picture alliance/moodboard/Scanpix

Üha rohkem inimesi kannatab läbipõlemise all, mistõttu tekkib paratamatult küsimus, kas põhjuseks on moodne elutempo või mõni hoopis vanem tervisehäda.

Mõne aasta eest sai Kenti ülikooli meditsiiniajaloolane Anna Katharina Schaffnerist ülemaailmse kurnatuse epideemia ohver, vahendab BBC. Ta tundis väsimust juba pärast väikeste tööde tegemist ja keskendumine muutus üha raskemaks. «Olin nördinud, pettunud ja lootusetu,» kirjeldas Schaffner. Sarnaselt on end tõenäoliselt tundnud ka paavst Benedictus XVI, Mariah Carey ja paljud teised inimesed, kellele on see diagnoos pandud.

Sageli kiputakse arvama, et see on tänapäevase kiire elutempoga kaasas käiv nähtus, mida minevikus ei esinenud. Schaffner otsustas asja lähemalt uurida, ja avastas, et tegelikult on kurnatus ja läbipõlemine vaevanud inimesi juba vanas Roomas, kus füüsik Galen arvas, et inimesel tekib kurnatus siis, kui aju ummistub tõrva moodi ainega. Kuigi tänapäeva teadlased peavad seda selgitust muinasjutuks, võib kurnatud inimesele sageli tunduda, et pea oleks justkui vatti täis.

Ajal, mil Lääne-Euroopas valitses kristlus, peeti kurnatust vaimseks nõrkuseks. Schaffner viitab siinkohal Evagrius Ponticusele, kes kirjutas, et «keskpäeva deemon» paneb mungad tujutult aknast välja vahtima. «Seda nähti suuresti kui usu ja teojõu puudumist – vaim versus keha,» selgitas meditsiiniajaloolane. Mungad ise kurtsid näiteks, et kipuvad tegelema kasutu ajaviitega, selle asemel, et kasulikku tööd teha, nii nagu tänapäeval nii mõnigi meist näiteks sotsiaalmeediaga aega veedab.

Kaasaegse meditsiini arenguga hakati kurnatusele otsima teaduslikke selgitusi ja nii diagnoositi neurasteenia ehk närvinõrkus paljudel loovisikutel, nagu näiteks Oscar Wilde, Charles Darwin, Thomas Mann ja Virginia Woolf. Arstid hakkasid selles nähtuses süüdistama tööstusliku pööret, kuid nõrka närvisüsteemi seostati ka intelligentsi märgiks, mistõttu tundis osa patsiente oma tervisehädade üle koguni uhkust. Tänapäeval diagnoositakse neurasteeniat veel näiteks Hiinas ja Jaapanis.

Schaffneri sõnul on igal ajastul osa inimesi end kurnatuna tundnud, kuid muutunud on selle arvatavad põhjused: «Keskajal peeti selleks keskpäeva deemonit, 19. sajandil naistele antavat haridust ja 70. aastatel metsikut kapitalismi, mis kasutas halastamatult ära tööinimest.» Tegelikult ei tea me aga siiani täpselt, mis paneb meid tundma energiast pakatavana ja miks see tunne vahel nii kiiresti ära kaob. Teadlased ei tea, kas põhjused on füüsilised või vaimsed ja kas neid põhjustab ühiskond või meie enda käitumine.

Võimalik, et tegelikult on põhjus mõlemas. Tänapäeval teame, et mitte üksnes füüsilised mured ei tekita stressi vaid ka vastupidi – vaimsed hädad võivad põhjustada näiteks põletikke ja valu ning mõnel juhul võivad need isegi krampe tekitada ja pimedaks teha.

Sellegipoolest ei eita Schaffner tänapäevase eluga kaasas käivat stressi. Inimestel on üha rohkem otsustamisvabadust ja nii kuhjatakse end sageli tööde ja tegemistega liiga üle. Kes üle jõu käivate ülesannetega hakkama ei saa, tunneb end alaväärsena ja pealegi võivad energiat tarbetult kulutada sotsiaalmeedia ja pidevalt postkasti saabuvad e-kirjad. Stress ei lõppe tööpäeva lõppedes, sest linnades keeb ööpäev ringi elu.

Saksamaal tehtud uuring näitas, et pool arstidest kannatab läbipõlemise all. Nad väitsid ise, et tunnevad end terve päeva väsinuna ja et suur hommikuse töö hulk põhjustas päeva lõpu poole kurnatust. Ühest hiljutine Soomes tehtud uuringust selgus ka, et naised ja mehed reageerivad kurnatusele erinevalt: kui mehed võtavad pikema haiguslehe, siis naised jätkavad tööl käimist.

Kui meil ei ole võimalust oma energiavarusid taastada, siis on need pidevalt ohtlikult madalal tasemel. Seejuures ei pruugi koju teki alla jäämisest aga sugugi abi olla, sest igavus võib rusutud meeleolu veelgi süvendada. Tänapäeval pakutakse läbipõlemise all kannatavatele inimestele kognitiivset käitumisteraapiat, mis aitab emotsionaalse kurnatusega paremini hakkama saada.

«Pead tundma ennast ja teadma, mis röövib sult energiat ja mis seda tagasi annab,» rääkis Schaffner. Mõni inimene võib selleks vajada ekstreemsporti, samas kui teised võivad hoopis eelistada raamatu lugemist. Kõige olulisem on aga osata tõmmata piiri töö ja vaba aja vahele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles