Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Miks ei tasu võtta liiga suurt kogust D-vitamiini?

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
D-vitamiini ei tohiks võtta liiga suurtes kogustes. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Sarnase nime või koostisega toidulisandid võivad tekitada segadust ning panna mõtlema, kas, mida ja mis eesmärgil ikkagi võtta.

«Nende preparaatide peamine erinevus seisneb erinevate komponentide omavahelises vahekorras ja saamisviisides,» rääkis Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsia õppetooli juhataja Lilian Ruuben.

Ta tõi näiteks, et kalaõli sisaldab peamiselt polüküllastamata rasvhappeid, kuid võib sisaldada teatud määral ka D- või A-vitamiini. Samas kalamaksaõlis leidub lisaks polüküllastamata rasvhapetele ka oluliselt rohkem neidsamu vitamiine. D-vitamiinis aga mainitud polüküllastamata rasvhappeid pole. Tähele tuleb ka panna, et D-vitamiini müüakse nii mono- kui ka polüpreparaadina. Esimeses leidub vaid üht vitamiini, teises on lisaks D-vitamiinile veel teisigi rasvlahustuvaid vitamiine, näiteks A- ja E-vitamiini.

Igapäevase vitamiinivajaduse katmiseks soovitab Ruuben eelkõige tasakaalustatud toitumist, kuid kolmest vaatluse all olevast preparaadist on profülaktika mõttes tema sõnul kõige parem võtta kalamaksaõli. See aitab reguleerida luukoe ja hammaste arengut, on vajalik närvikoe ja immuunsüsteemi toimimiseks ning südamelihase töös. Samuti võib väheneda risk haigestuda diabeeti.

Kalamaksaõli toodetakse peamiselt tursamaksast. «Seda kasutatakse eelkõige kui vitamiin D allikat,» ütles Ruuben. Ta lisas, et tänapäevastes kalamaksaõlides on A-vitamiini kogust vähendatud, et vältida D-vitamiini imendumishäirete tekkimist. Imendumise seisukohast pole vahet, kas võtta kalamaksaõli kapslite või õlina. Preparaatide kasutamisel peaks järgima tootja soovitusi ning kapsleid ei peaks ise avama. Kui neid on ebamugav neelata, tasub eelistada õli.

D-vitamiini preparaate soovitab ta võtta aga neil inimestel, kel on selle vitamiini vaegus kindlaks tehtud. Hea oleks, kui selle vitamiini juures oleks ka teisi elemente ja vitamiine, näiteks kaltsiumit ning vitamiine A ja C, kuna muidu ei pruugi D-vitamiin imenduda. «Tavaliselt on need komponendid olemas looduslikus allikas, näiteks toidus,» ütles Ruuben. D-vitamiin mõjutab eelkõige luude seisundit ning selle vaegus võib suurendada luude hõrenemise riski.

Kalaõli võetakse aga eelkõige südame-veresoonkonna toetamiseks ja probleemide ennetamiseks. See sisaldab oomega-3-rasvhappeid, mis kuuluvad erinevate rasvade koostisesse ja aitavad sünteesida bioregulaatoreid, näiteks hormoone ja ensüüme. On täheldatud, et osad rasvhapped leevendavad närvisüsteemihaigusi. Kalaõli tarbimine võib tulla kasuks ka reumatoidartriidi ja psoriaasi puhul, samuti allergikutele. D-vitamiini vaeguse korral Ruuben aga kalaõli võtta ei soovita, sest vitamiiniannus on selles suhteliselt väike.

Jälgi annuseid

Spetsialisti hinnangul ei sisaldagi tänapäevane toit tihti piisaval hulgal oomega-3-rasvhappeid, mistõttu tuleks oma toitumist sellest aspektist teadlikult jälgida, näiteks tasub süüa mereande. Kui rasvhappeid toidus napib, on oht haigestuda kergemini südame-vereringkonnasüsteemi haigustesse.

Mõnikord soovitatakse rasedatel eelistada pigem kalaõli, mitte kalamaksaõli. Ruubeni sõnul ei ole aga teaduslikult teada, et lapseootuse ajal tuleks kalaõli või kalamaksaõli kasutamist piirata. «Küll aga tuleks jälgida, et ei ületataks soovitatud koguseid, sest rasvhapete eikosapentaeenhappe (EPA) ja dokosaheksaeenhappe (DHA) pidevalt suurte annuste võtmine võib verd liialt vedeldada,» lausus spetsialist. Ta lisas, et seetõttu võiks vältida EPAd ja DHAd sisaldavaid preparaate enne planeeritavaid operatsioone ja sünnitust.

Samas rõhutas Ruuben, et ükski toidulisand ei suuda asendada tasakaalustatud toitumist ning lisandeid võib võtta vaid oma toidu täiendamiseks. Mis aga juhtub, kui tarbida pidevalt rämpstoitu ja maiustusi ning võtta samal ajal teadlikult juurde paljusid erinevaid vitamiine? Ruubeni sõnul on vitamiinid ja mineraalid toidus kindlates vahekordades ning vitamiinipurgist neid samas vahekorras ei pruugi saada. Rämpstoidust, poolfabrikaatidest ja maiustusest saab küll palju süsivesikuid ja rasvu, kuid puudu võib jääda valkudest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Samuti võib olla häiritud üksikute vitamiinide imendumine, kui toitumine seda ei toeta.

Miks ei tasu võtta liiga palju D-vitamiini?

Kindlasti ei pea Ruuben õigeks preparaadi etikettidel soovitatud koguste ületamist. «Väga suured annused D-vitamiini on viimase aja trend,» lausus ta. Kui normaalseks peetakse 400–500 toimeühikut, siis tarbitakse näiteks 1000–2000 toimeühikuga preparaate. Lühikese perioodi jooksul tarbides ei kujuta see endast teadaolevalt ohtu, kuid pikemat aega liiga suuri koguseid tarbides hakkab aga rasvlahustuv D-vitamiin kehasse kuhjuma. «Pikaajalise suurte annuste kasutamise kõiki tagajärgi ei osata veel ennustada, kuid teadaolevalt võib see põhjustada neerude ja närvisüsteemi kahjustusi» lisas ta.

Kui inimene läheb arsti juurde ja tema vereanalüüs näitab, et D-vitamiini tase on hoolimata suurtest annustest jätkuvalt madal, pole sageli põhjus tarbitud kogustes. «Probleem võib olla imendumises või mõne imendumiseks vajaliku mikroelemendi või vitamiini puuduses,» ütles Ruuben.

Ta rõhutas, et vitamiinide puudust kahtlustades tasuks pöörduda esmalt perearsti poole ja lähtuda vereanalüüsi tulemustest ning arsti ja apteekri nõuannetest. «Tavapärasest suuremate annuste määramine haigusseisundite parendamiseks või raviks jäägu ikka arsti otsustada,» lausus Ruuben.

Tagasi üles