Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Haruldasi NET-kasvajaid esineb üha sagedamini

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Põhja-Eesti regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja professorSergei Nazarenko. | FOTO: Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Arstide sõnul esineb nii Eestis kui ka mujal maailmas üha enam neuroendokriinkasvajaid (NET-kasvajaid), mis veel neljakümne aasta eest tähendasid peagi saabuvat surma. Moodsa ravi abil on aga võimalik sellest haigusest täiesti priiks saada või sellega kõrge vanaduseni elada.

Seni on neuroendokriinkasvajaid peetud harvikhaigusteks, mida ei esine rohkem kui viiel inimesel 10 000 inimese kohta. Uuemad andmed näitavad Põhja-Eesti regionaalhaigla nukleaarmeditsiini osakonna juhataja professor Sergei Nazarenko sõnul siiski, et neuroendokriinrakkudest pärinevaid kasvajaid tekib ligikaudu 150–200 inimesel aastas.

Veel neljakümne aasta eest ootas neid inimesi ees kiire surm. «Kui 1980. aastate alguses NET-kasvajatega tegelema hakkasime, siis elasid meie patsiendid ligikaudu kaks aastat,» rääkis Uppsala Ülikooli professor Kjell Öberg, kes on üks neuroendokriinonkoloogia alusepanijaid maailmas. «Esialgu inimesed isegi muigasid meie tegemiste üle, aga praegu võivad tänapäevast ravi saavad patsiendid selle haigusega elada üle 30 aasta. Keskmiselt elavad nad üle 20 aasta,» lisas ta.

Kuna sageli tekivad NET-kasvajad 50–60-aastastel inimestel, siis võib see tähendada, et inimene elab haigusele vaatamata 90-aastaseks või vanemakski ja lõpuks sureb kas mõnda teise haigusesse või nii-öelda vanadusse. «Ka noortel inimestel esineb vahel selliseid kasvajaid, kuid siis on tavaliselt tegemist väga agressiivsete vormidega,» tõdes arst.

Maskeraad haigustega

2011. aastast NET-kasvajatega tegelenud Nazarenko sõnul teeb selliste kasvajate ravi kõige keerulisemaks see, et neid võib olla raske ära tunda. Tohtri sõnul võivad selle haiguse sümptomid olla väga erinevad, mistõttu arstil tuleb läbi näha maskeraadist, kus näiliselt teise haiguse sümptomid viitavad tegelikult kasvajale. «Mõned NET-kasvajaga inimesed võivad olla laigulise punetava näoga ja arst võib kahtlustada, et nad tipsutavad,» tõi tohter näite. Samuti võib tema sõnul juhtuda, et kuumahooge, mis tekivad kasvaja tõttu eakamatel naistel, peetakse menopausi normaalseteks tagajärgedeks. Sageli ei oska inimene ka ise kahtlustada, et ärevushäire, kõhulahtisuse, jõuetuse või värinate taga võib peituda kasvaja. Kujundlikult võrreldakse NET-kasvaja kahtlust olukorraga, kus kappavas hobusekarjas on vaja ära tunda üksik, hobustega kaasa tormav sebra.

Eestiski on kättesaadavad kõige tänapäevasemad diagnoosimis- ja raviviisid, kuid tõhusa ravi eelduseks on siiski kasvaja kiire tuvastamine ja patsiendi erialakeskusesse suunamine. «Seetõttu on väga oluline, et inimene, kelle tervislik seisund takistab tema tegemisi, pöörduks võimalikult ruttu perearsti juurde, sest arst oskab «sebrad» ära tunda ja inimese edasi õige eriarsti juurde suunata,» rõhutas Nazarenko.

Öbergi sõnul on NET-kasvajate diagnoosimine ning ravi tänapäeval tunduvalt paremaks muutunud. «Diagnoosimiseks teeme muu hulgas PET-MRT-uuringu (uuring, kus märkaine abil tehakse kindlaks kasvaja ja selle levik – toim) ja jälgime kindlaid markereid,» kõneles Öber. Ta lisas, et ka uued NET-kasvaja ravimid on väga spetsiifilised. «Nende sihtmärk on vähirakud, kuid teisi kudesid nad säästavad,» selgitas tohter. «Seetõttu õnnestub meil sageli aidata ka neid, kelle haigus on juba kaugele arenenud. Kui aga õnnestub haigus kontrolli alla saada, saame inimestele kinkida palju täisväärtuslikult elatud aastaid.» Tema sõnul võib moodsat NET-kasvaja ravi võrrelda suhkruhaiguse raviga, mis võimaldab inimesel elada kaua ja teha peaaegu kõike, mida ta soovib.

Uppsala Ülikooli haigla arstide hoole all on kokku ligikaudu 6500 NET-kasvajaga patsienti, päevas käib seal arstivisiidil 20–25 inimest. Öbergil endal on aastas umbes sada patsienti, kellest enamik tuleb välisriikidest, nagu Ameerika Ühendriigid, Kanada, Austraalia ja Aasia maad. Kuna vaid 35 protsendil patsientidel on tüüpilised, kasvajale viitavad sümptomid, on paljude patsientide haigus kaugele arenenud, enne kui nad Öbergi poole pöörduvad.

Näiteks meenutas Öberg juhtumit 2007. aastast, kus tema juurde jõudis üks Hongkongist pärit 40-aastane mees. «Ta tuli kiirabiga haiglasse ja oli väga halvas seisus, peaaegu suremas. Hongkongis saadud ravi ei olnud teda aidanud. Mõtlesin, mida selle kopsukasvajaga mehe heaks küll teha saaks, ja lõpuks otsustasin kombineerida kolme ravimit,» meenutas Öberg. Pärast kolme ravikuud oli haigus arsti sõnul peaaegu kadunud. «Nägin teda kahe nädala eest Uppsalas ja haigus ei olnud tagasi tulnud. Nüüd on ta kolinud Hongkongist Kanadasse Vancouverisse,» rääkis Öberg rõõmsalt.

Keemiaraviarst Anneli Elme. / Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Keemiaraviarst Anneli Elme meenutas samuti üht patsient, keda tal aidata õnnestus. «2008. aastal hospitaliseeriti raskes üldseisundis 50-aastane pereisa,» meenutas ta. Uuringutega selgus, et selle põhjus oli kusejuhasid sulgev pankreasest lähtunud NET-kasvaja. Arstidel õnnestus põletik kontrolli alla saada ja alustada raviga. «Rõõm on tõdeda, et see mees jätkab oma tavalist pereelu ja on heas vormis praegugi,» rääkis Elme.

Nii Elme kui ka Öbergi sõnul on sarnaseid edulugusid palju. Sageli on need seotud kopsu- ja pankrease kasvajatega. Seevastu peensoolekasvajatest on palju keerulisem lahti saada, kuid neidki on tavaliselt võimalik kontrolli all hoida, nii et inimene saab haigusega elada 30–35 aastat. «Püüame neid inimesi aidata, sest igaüks on väärtuslik. Kui pakume igal aastal 200 inimesele 20 eluaastat juurde, siis tasub see töö end ka ühiskonna seisukohalt kuhjaga ära,» on Nazarenko veendunud. Täpseid andmeid selle kohta, kui kaua Eestis NET-kasvajatega inimesed täpsemalt elavad, kahjuks ei ole, sest neid andmeid riik ei kogu.

Tagasi üles