Hommikul enne sööki treenimine ei pruugi olla nii tõhus kui hoopis hilisel pärastlõunal treenimine.
Milline on parim kellaaeg trenni tegemiseks?
Mõned trennigurud soovitavad treenida hommikuti, sest siis kõige väiksem tõenäosus, et trenn segab ülejäänud päevaplaani ning suurem võimalus, et treenitakse regulaarselt. Siiski on häid uudiseid neile, kes värisevad mõttel, et peavad ennast kell kuus hommikul voodist välja ajama, vahendab CNN.
Uuring näitab, et jõud ja painduvus on parim hilisel pärastlõunal. Samal ajal tajutakse madalaimat tajutvat pingutust ehk seda, kui tugevalt inimene tunneb, et ta keha töötab. Teadlased omistavad need nähtused meie ööpäevarütmile, keha 24-tunnisele kellale, mis põhjustab kehatemperatuuri kerget tõusmist päeva jooksul. See tipneb hilisel pärastlõunal.
Muidugi ei tähenda see, et hommikused treenijad peaksid varase sportimise lõpetama, sest tehes seda regulaarselt, hakkab võimekus langema. See selgus sportlaste seas läbi viidud uuringust. Nad treenisid hommikul ning tõstsid nii oma füüsilise soorituse taseme sama kõrgeks kui pärastlõunal treenides.
Tühja kõhuga treenimise mõju on müüt?
Mõned inimesed teevad aeroobseid harjutusi esimese asjana enne söömist, arvates, et see aitab rasva põletada. On mõningaid tõendeid, et selline praktika võib rasvapõletamist ergutada, kuid ainult põgusa perioodi vältel. Pika aja jooksul ei paista sellel aga erilist eelist olevat.
Neljanädalases katses, kus osalesid juhuslikult valitud noored naised, kes kas paastusid või jõid enne oma akrobaatilist treeningut 250-kilokalorilise piimakokteili, kaotasid sama palju rasva ja kaalu. Sarnaselt ei nähtud kaalulanguses muutusi ülekaaluliste naistega tehtud kuuenädalases uuringus, kus naised tegid kõrge intensiivsusega intervalltreeningut.
Treening ja uni
Kuna treenimine kiirendab keha tööd, on traditsiooniline tarkus mitte treenida enne magamaminekut, sest see häirib und. Kuid üldiselt ei ole uuringud suutnud seda oletust toetada. Näiteks leidis väike uuring noorte täiskasvanutega, et tehes energilist aeroobset trenni kaks tundi enne magamaminekut, ei halvendanud trenn kuidagi katseisikute võimet magama jääda või sügavalt magada.
Sarnaselt näitas uuring vanemate inimestega, et madala toimega aeroobne treening kella seitsme ja poole üheksa vahel õhtul oli sama tõhus kui hommikune trenn ja parandas osalejate sõnul unekvaliteeti.
Muidugi on igaüks erinev ning on võimalik, et õhtune treening võib segada magama jäämist. Alati on parim aeg treenida siis, kui selleks on võimalus. Selleks, et leida enda jaoks parim aeg, tuleks treeningu aegu ja vastavaid tulemusi jälgida ja võrrelda.