Kahekümnendates heledapäine Katrin (nimi muudetud) nõustub meenutama lapsepõlve pidevate depressioonide all kannatanud emaga, kes kasvatas oma lapsi üksi.
Vanemate sügav depressioon puudutab valusalt lapsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ema ei selgitanud meile vennaga kunagi, mis teda vaevab, kui ta ajuti päevad läbi voodis lamas, pilk tühi ja käterätt pea ümber,» räägib naine. «Me harjusime sellega justkui ära ja võtsime olukorda kui normi, sest tegelikult oli ta ju hea ema.»
Katrinil on aga meeles ka pidev hirm ja meeleheide ema tervise pärast: «Kartsin, et järsku ta sureb ja me jääme üksi.» Kellelegi südant puistama ta ei tõtanud, justkui häbi oli pereprobleeme laiali puistata. Alles täiskasvanuna pöördus Katrin psühholoogi poole ja õppis olukorda enda jaoks lahti mõtestama.
Psühhiaatrite sõnul vajavad ebastabiilse õhkkonnaga peres kasvanud juba lapsepõlves abi, paraku püüavad vanemad sageli haigust laste eest varjata ning nood jäävad oma kõhkluste ja kahtlustega täiesti üksi. «Nii kasvab järgmine põlvkond haigeid,» nendib Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaater Erika Saluveer.
Saluveeri sõnul ei soodusta haiguse vallandumist ainuüksi geenid, väga olulist osa mängivad ka kasvutingimused. «Teinekord on lapse emotsionaalsed ja materiaalsed võimalused ikka päris hirmsad,» nendib asjatundja ja lisab, et harvad pole sellisedki olukorrad, kus ema ei jaksa voodist tõusta ja väiksele lapsele süüa anda.
«Psühhiaatritel pole kohustust ega ka jõudu käia kodust olukorda kontrollimas,» ütleb Saluveer. «Räägitakse igasugustest riskirühmadest, näiteks alkohoolikute lastest, aga meie arvates ei puudutata piisavalt haigete vanemate laste probleeme.»
Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatri Giia Palmi sõnul on Eestis levinud hoiak, et lapsi tuleks haigusest eemal hoida ja pigem teema kinni mätsida. Soomes töötanud Palm lisab, et seevastu sealses ühiskonnas peetakse loomulikuks, et lapsed teavad vanemate haigusest. Nüüd on regionaalhaigla psühhiaatrikliinikus astutud esimene samm ning nõustamisele kutsutakse kaasa ka lapsed. «Hiljuti tõlgiti soome keelest eesti keelde ka käsiraamat, mis on mõeldud vaimse tervise probleemidega vanemate lastele,» mainib psühhiaater.
Teema olulisust näitab tõsiasi, et Eestis kannatab skisofreenia all ligi üks protsent elanikkonnast ja raskeid depressioone esineb mitu korda rohkem. «Viimasel kümnel aastal on psühhoosiravimid nii palju kvaliteetsemaks muutunud, et mõnede uuringute järgi sünnituste protsent psüühikahäirega ja terve naise puhul väga palju ei erinegi,» ütleb Saluveer.
Psühhiaatrite sõnul suudab vaimuhäirega patsient sageli rohtude toimel küll sotsiaalses mõttes hakkama saada – tööl käia ja enda eest hoolitseda –, kuid kodune kontakt lastega on raskendatud. «Lapsed ootavad, et vanemad rõõmustaksid ja kurvastaksid koos nendega,» räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla lastepsühhiaater Irja Ivarinen.
«Psüühikahäirega lapsevanem ei pruugi oma haiguse tõttu aga arugi saada, et lapsel jääb puudu tähelepanust ja soojusest.»
Nii Saluveer kui ka Ivarinen soovitavad sugulastel ja õpetajatel jälgida laste käitumist ning kahtluste korral vanematega avameelselt rääkida. Kui varem pole psüühilise haigusega kokkupuudet olnud, siis ei oska isegi lähedane isik niidiotsi kokku viia.
Saluveeri sõnul ei oskagi laps abi küsida, mistõttu teda peaks aitama ümbritsevad täiskasvanud – sugulased, lasteaia- ja kooliõpetajad. Lapse käitumisest võib välja lugeda mitmeid märke, mis viitavad, et temaga ei ole kõik korras. «Laps võib endasse tõmbuda või vastupidi – muutuda agressiivseks,» kirjeldab Ivarinen mõningaid ohumärke. Samuti võiks lapse koduse olukorra vastu igaks juhuks huvi tunda, kui teda toob lasteaeda pikema aja jooksul keegi teine kui ema või isa.
Kui õpetaja leiab, et peres on probleemid, tuleb tal püüda lapsevanemaga avameelselt ja lugupidavalt rääkida ning võtta vajadusel ühendust elukohajärgse lastekaitsetöötajaga.
Ivarineni sõnul on lapse juba väljakujunenud psüühikahäire ravimine pikk protsess.
«Viimastel aastatel oleme tegelnud paari tõsise juhtumiga, kus lastel on vanema tervise tõttu kool pooleli jäänud,» nendib ta. «Mõnel juhul õnnestub vanemale selgitada, et lapsel on tema tõttu probleem. Lapsele tuleb asi lahti rääkida!»
Raamat
«Mis vaevab meie vanemaid?»
Käsiraamat lastele ja noortele, kelle emal või isal on vaimse tervise probleemid
Tekst: Tytti Solantaus
Otsi abi
Kui sa ei tea, kelle poole pöörduda, või soovid abi ja nõu, siis helista
Eluliini usaldustelefonil:
655 8088 (eesti keeles)
E–P kella 19–7
655 5688 (vene keeles)
K, N, R kella 19–7