/nginx/o/2009/06/09/191806t1h12db.jpg)
Värskest uuringust selgub, et keskealistel inimestel, kes saavad liiga vähe magada, on suurem oht kõrge vererõhu tekkeks.
Unepuudus võib vererõhku tõsta
/nginx/o/2014/03/28/2921218t1h5e0f.jpg)
9. juuni 2009, 09:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle järelduseni jõudis Chicago ülikooli uurimisrühm, jälgides viie aasta jooksul 578 inimest, kelle keskmine vanus oli 40, kirjutab Healthday.
Osalejatel jälgiti vererõhku ja muid tervisenäitajaid ning une kestust, mille mõõtmiseks kasutati küsitlusi ja spetsiaalset randmesensorit.
Selgus, et neil, kes magasid teistest osalejatest vähem, oli märkimisväärselt kõrgem vererõhk või suurem tõenäosus selle tekkeks.
Teistest igal ööl tund aega vähem maganud osalejatel oli viie aasta möödudes 37 protsenti suurem tõenäosus kõrgvererõhutõve ehk hüpertoonia tekkeks.
Keskmiselt magasid uuringus osalenud kuus tundi ning vaid üks protsent neist magas igal ööl kaheksa või enam tundi.
Uurimisrühma sõnul on ka varasemad laboratoorsed uuringud kinnitanud võimalikke seoseid hüpertoonia ja unepuuduse vahel. Nende kinnitusel sureb maailmas kõrge vererõhu tõttu seitse miljonit inimest aastas.
Avastuse põhjuseks pakkusid uuringu autorid seda, et unepuudus suurendab keha stressitaset, mis tõstab omakorda kõrge vererõhu tekkimise riski.