Igal suvel kordub üks ja sama: väljas lõõskab päike, kuid paljud kurdavad nohu, köha ja valutava kurgu üle. Perearst Liivia Pullerits jagab näpunäiteid, kuidas külmetushaigustest hoiduda.
Kuuma aja külmetushaigused
/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
4. juuli 2009, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kliimaseadme mõjuväljas on eelkõige ohustatud need, kes põevad kroonilisi hingamisteede haigusi, nendib Pullerits. «Näiteks võib kroonilist kurgumandlite põletikku põdeval inimesel haigus ägeneda, kui ta satub palavusest jahedasse ruumi, mis põhjustab organismi kiire mahajahtumise ja vastupanuvõime vähenemise.»
Sama võib juhtuda siis, kui kaugsõidubussis või lennukis satutakse istuma külma õhujoa alla. Reis kulgeb küll mõnusas jaheduses, kuid peagi mõjutab see jahutus organismi nõrku kohti – ühel hakkab valutama kurk, teisel lööb välja ohatis, kolmas saab nohu, neljas närvi- või lihasepõletiku.
Selle vältimiseks tuleks kontoris, sõiduvahendis jm kliimaseadmed reguleerida mõistlikule temperatuurile (soovitatavalt 20–24 kraadi) ja õhuvoolu ringlemiskiirus parajaks, ütleb perearst. Pikka aega konditsioneeriga ruumis töötavad inimesed peaksid riietuma nii, et neil ei tekiks külmatunnet.
Soojamaareisidelgi varitseb oht täistuuridel töötava kliimaseadmega hotellitubades kergemal juhul köha ja nohu saada, raskemal isegi bronhiiti või kopsupõletikku haigestuda. Eriti magades ei tunneta inimene alajahtumist õigel ajal, mistõttu ta võib juba hommikul ärgates ennast halvasti tunda.
Tegelikult on kõigil (ka tervetel) inimestel ninaneelus viiruseid-baktereid, mis normaalsetes tingimuses esile ei pääse, kuid olenevalt immuunsussüsteemi tugevusest võib üks haigestuda ja teine mitte.
Kui on olnud kerge alajahtumine, soovitab Pullerits juua profülaktikaks tassi kuuma (taime)teed meega. Neil, kes aastas paar korda külmetushaigusi põevad, tasuks varuda koju ja miks mitte ka reisipauna paratsetamooli sisaldavaid nn gripiteesid, mida pakutakse apteegi käsimüügis. «Need on üpris tõhusad ja kui esimeste sümptomite ilmnemisel teed juua, jääb haigus ehk tulemata,» mainib perearst.
Mõjusad kurguvalu ja nohu peletajad on kurgupastillid ja pihustatavad aerosoolid. Neil, kel on kalduvus saada näiteks tuuletõmbusest kaela- ja õlavöötme valu, on arukas kaasas kanda valuvaigistavaid (ibuprofeeni, diklofenakki vms sisaldavaid), lokaalseks kasutamiseks mõeldud geele, kreeme jms. Alles siis, kui need ei mõju, võiks võtta tablette.
Kellel on kalduvus herpesele ehk ohatisele (rahvasuus külmavillile), peavad ka palavatel päevadel ootamatusteks valmis olema, sest õhutemperatuuri suure kõikumisega võivad villid välja lüüa.
Kui kõigile ohtudele juba varakult mõelda, ei suuda ka kõige rajum kuumalaine suve rikkuda.
Apteek appi!
Nohu, köha ja kurguvalu leevendavad:
• paratsetamooli sisaldavad raviteed
• mitmesugused taimeteed (pärnaõie-, saialille-, nurmenuku-, raudrohu-, teelehetee jmt)
• kurgupastillid ja aerosoolid
• pihustatavad nohurohud ning tabletid
Kaela- ja õlavöötme valu:
• Ibuprofeeni jt põletikuvastaseid aineid sisaldavad salvid, geelid, plaastrid
• ja kui need ei aita, siis tabletid
Ohatis:
• atsükloviiri sisaldavad kreemid