Palga- ja pensionipäevad ajavad digiretseptisüsteemi rivist välja

Digiretsepti kasutamine apteegis Foto: Sille Annuk

Nii eile kui täna on digiretseptisüsteem olnud ülekoormuse tõttu tundide kaupa rivist väljas ning sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna juhataja Pille Kinki sõnul võib seda seostada palga- ja pensioniraha kättesaamisest tingitud suurema tungiga ravimeid välja ostma.

Eile hommikul teatas sotsiaalministeerium, et alates kella 10.30st töötas digiretseptisüsteem ülekoormuse tõttu tavapärasest aeglasemalt ning arstid saavad välja kirjutada ainult paberretsepte. Pille Kink ütles Tarbija24.ee'le, et probleem retseptide väljakirjutamisega ja olemasolevate digiretseptide alusel ravimite müümisega kestis paar tundi.

Täna registreeriti aga esimesed tõrked süsteemi töös kella 11.50 ajal. «Arstidele suleti digiretsepti koostamine täna paariks tunniks ning vastavast tegevusest ning teenuse avamisest teavitati ka partnereid,» lisas ta. Digiretsepti koostamine avati taas kella 14 ajal.

Nii eile kui ka täna on Kinki selgitusel probleemi põhjus täpselt sama olnud, nagu enamasti viimaste tõrgete korral - ülekoormus. «Me ei saa öelda, et retseptikeskus ei tööta, ta töötab lihtsalt nii aeglaselt, et ta ei võimalda teha arstil ja apteekril seda, mida peaks,» märkis Kink.

Ülekoormus tekib tema sõnul siis, kui süsteemis on korraga väga palju kasutajaid. Kõige suurem koormus ongi praeguste kogemuste põhjal kella 10st kella 14ni. Samuti on Kinki sõnul juba teist kuud järjest probleemid just 5. ja 6. kuupäeval. «Tundub, et siin on seos palga- ja pensionirahadega,» märkis ta.

Digiretseptisüsteemi loomisel on Kinki sõnul arvestatud retseptide koostamise ja müügi ning kasutajate koguhulka. Süsteem peab kuue tunni jooksul võimaldama koostada ja müüa 60 000 retsepti (30 000 koostamist ja 30 000 müümist) selliselt, et iga toimingut on võimalik teostada 30 sekundi jooksul.

Reaalses elus ei jagune aga toimingud tema sõnul ühtlaselt ning hetkel, mil on korraga väga palju kasutajaid, muutub süsteem aeglaseks ja arstid ning apteekrid saavad retseptide koostamisel või ravimi müümisel teate, et süsteem ei vasta ning toiminguid ei saa kinnitada. See tähendab aga omakorda, et digiretsept jääb koostamata või on takistatud ravimi müük apteegis.

«Testimisel ei ole tekitatud sisse seda hetke, et 5 või 10 minuti jooksul tehakse korraga 10 000 retseptitoimingut. Ja seda inimese käitumist on praktiliselt võimatu ju hinnata,» märkis Kink. 

Pille Kink sõnas, et praegu käib digiretseptisüsteemi optimeerimine, mis tähendab, et tulevikus peaks see vastu pidama suuremale koormusele. Optimeerimine võib tema sõnul tähendada serveritele kettamahu lisamist, süsteemisõnumite väiksemaks tegemist.   Lähikuudel võib siiski endiselt esineda tõrkeid süsteemi töökiiruses.

Pille Kink arvas, et praeguses olukorras kedagi süüdistada ei saa, sest täiesti võimatu oli ette ennustada, kui suur süsteemi koormus mingil ajahetkel olema saab. Ka digiretseptisüsteemi kasutuselevõtmise edasilükkamine, mida apteekrid eelmise aasta lõpus soovisid, poleks tema sõnul aidanud, sest suure koormusega süsteemi testimine jäänuks siis ikkagi enne kasutuselevõttu tegemata. 

Lisaks märkis Kink, et apteekrite hirmuks oli see, et süsteem võib päris maha kukkuda, kuid seda pole seni juhtunud.