Lähiajal võivad esimesed kurdid inimesed geeniteraapia abil kuuljaks saada.
Geeniravi taastab kuulmise
28. aprill 2014, 13:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulmisorgan paikneb sügaval sisekõrvas. Sisekõrva kuulmisrakud on õrnad ja neid võivad rikkuda vali müra, viirushaigused ja isegi teatud antibiootikumid, kirjutab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Kõrvaarstide unistus ongi turgutada hävinud sisekõrvarakke. Nii saab taastada inimese loomuliku kuulmisvõime ega pea lootma kuuldeaparaadile või sisekõrvaimplantaadile.
Kümmekond aastat tagasi avastati geenid, mille mõjutamine muudab sisekõrvas olevad abirakud kuulmisretseptoriteks.
USA Kansase ülikooli teadlane Hinrich Staecker pani ühe nendest geenidest ohutu viiruse külge ja süstis seda kuulmiskahjustusega laborihiirte sisekõrva. Kaks kuud hiljem oli näriliste kuulmine paranenud umbes 20 detsibelli võrra.
Nüüd soovib Staecker sama katset sama korrata inimestel. Uurija otsib vabatahtlikke, kelle kuulmishädade põhjuseks on antibiootikumide kõrvatoime. Sellised inimesed on kaotanud suure osa oma kuulmisrakkudest, kuid nende sisekõrvas on olemas nii närvirakud kui tugirakud.
Kurdina sündinutele uus raviviis ei sobi, sest nende kõrvas võivad olla kaasasündinud muutused, mis mõjutavad rakkude taastumisvõimet.
Esialgsete hinnangute põhjal võiks ravi aidata kuni kaht protsenti kuulmise kaotanutest.