Ravimiameti ravimite osakonna juhataja Ott Laiuse sõnul ei muuda kahe meedias kajastatud Nuvaringiga seotud ohtliku kõrvaltoime juhtumi lisandumine seda, et üldiselt ületab nende puhul kasu võimalikud riskid. Eestis on tuhandete kasutajate kohta aastate jooksul registreeritud vaid kaheksa venoosse trombemboolia juhtu.
CCN kirjutas kahest juhtumist, kus hormonaalne rasestumisvastane tuperõngas Nuvaring põhjustas noortel naistel kopsuemboolia ehk kopsuveresoonte ummistumise ning ühel juhul ka surma.
Laius märkis, et venoosse trombemboolia (VTE) risk kaasneb kõikide kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide (KHK) kasutamisega ning seda teemat on Euroopa ravimiametites hiljuti põhjalikult analüüsitud.
«Euroopa ravimiameti riskihindamise komitee, mille töös osaleb ka Eesti ravimiamet, võttis viimati seisukoha kombineeritud hormonaalsete kontratseptiivide kasu-riski suhte kohta möödunud aasta alguses.»
Tookord hinnati Laiuse sõnul uuesti juba teadaolevaid ja samuti uute uuringute andmeid. «Täna teadaolevate andmete alusel saab öelda, et kõigi KHKde kasutamisest saadav kasu soovimatu raseduse ärahoidmisel ületab võimalikud riskid, mis ravimi võtmisega kaasneda võivad. Arvestades tollal analüüsitud andmete mahtu, ei muuda kahe juhtumi lisandumine seda suhet negatiivseks,» rääkis ta.
Venoosse trombemboolia risk on etonogestreeli ja norelgestromiini sisaldava kombineeritud hormonaalse rasestumisvastase vahendi (Nuvaring) kasutamisel Laiuse sõnul hinnanguliselt 6 kuni 12 juhtu 10 000 toodet kasutava naise kohta aastas. Kontratseptiivi mittekasutavatel naistel, kes ei ole rasedad, võib venoosne trombemboolia tekkida umbes kahel juhul 10 000 naise kohta aastas. Teiste kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul varieerub risk 5-12 juhuni 10 000 naise kohta aastas, sõltuvalt ravimi gestageensest komponendist.
«Ravimi määramisel ja regulaarselt võtmise ajal peab ravimi väljakirjutaja hindama naise kõiki individuaalseid riskifaktoreid. Samuti tuleks informeerida patsienti, millised on venoosse trombemboolia nähud ning et nende nähtude tekkimisel peab naine kohe pöörduma arsti poole. Nii on võimalik riski täiendavalt maandada,» lisas Laius.
Eesti ravimiametile on aastatel 2005-2014 teatatud kokku 17st Nuvaringi kõrvaltoimest, millest kaheksa olid trombemboolia juhud. «Juhtude arv võib tunduda suur, aga ainuüksi möödunud aastal kasutas Nuvaringi Eestis igapäevaselt ligikaudu 4000 naist,» tõdes Laius.
Euroopa ravimiameti seisukohaga saab tutvuda siin.