Kuidas on õnnestunud Hawkingil sama haiguse põdejatest kümnendeid kauem elada?

FOTO: Philip Toscano/PA Wire/PA Images/Scanpix

Stephen Hawking

Tunnustatud füüsik Stephen Hawking sai esmaspäeval 76-aastaseks. Ta on elanud kümneid aastaid kauem kui enamik amüotroofse lateraalskleroosi (ALS) ehk Lou Gehrigi tõve diagnoosiga inimesi. 

Hawkingil diagnoositi progresseeruv ja degeneratiivne motoorne neuropaatia 1963. aastal, kui mees oli 21-aastane. Arstid andsid talle elulootust vaid kaheks aastaks, kuid mees on oma pika elueaga tõestanud hoopis vastupidist, kirjutab WPXI news

Ei ole täpselt selge, kuidas Hawkingil on õnnestunud nii kaua elada, sest ALSi kohta tehtud uuringute andmeil elavad patsiendid peale haiguse diagnoosimist veel keskmiselt kolm aastat. Arvatakse, et sellel võib olla seos vanusega, mil füüsikul haigus diagnoositi. Enamikul inimestel tekib närvide ja lihaste tööd halvav haigus 55 ja 77 eluaasta vahel. Uuringute järgi kalduvad nooremana diagnoositud patsiendid ka haigusega kauem elama. Geneetika võib samuti Hawkingi pikka elujõudu seletada.

Kuigi haigus on surunud Hawkingi ratastooli ja jätnud ta ilma häälest, ei ole see tema intellekti kuidagi aeglustanud, vaid asi on vastupidi – see paistab tema ambitsioone ja teadushimu hoopis suurendavat. Hawking on olnud 30 aastat Cambridge´i ülikooli professor ning lisaks teaduslikele saavutustele ka viljakas kirjanik. 

Tagasi üles