Viis põhjust, miks ennast ja oma lapsi vaktsineerida

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vaktsineerides ei pea kulutama aega haige olemisele.

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Wavebreakmedia ltd

Vaktsineerimine on ennetusmeetod, mis võimaldab teatud nakkushaigustesse haigestumist vältida, et saaksime olla terved ja toimekad ega peaks veetma pikki päevi haigevoodis või haiglas.

Vaktsineerides väldime haigestumist nakkushaigustesse ning takistame nende levikut,  kaitstes sellega mitte ainult ennast ja oma lähedasi, vaid ka naabreid, töökaaslasi ja kogukonda, kirjutab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber blogis.

1. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused ei ole kadunud

Tõsiseid nakkushaiguseid põhjustavad viirused ja bakterid on endiselt olemas ning võivad nakatada vaktsineerimata inimesi. Eriti praegusel ajal, kus inimene võib ühe päevaga maakera teise otsa reisida – sama lihtsalt ja kiiresti levivad ka nakkushaigused.

2. Vaktsineerides kaitsed oma lähedasi

Vaktsineerimine ei kaitse mitte ainult sind, vaid ka sinu lähedasi. Vaktsineerimisega aitad sa pidurdada ohtlike nakkushaiguste levikut lähedaste seas ja kogukonnas.

3. Vaktsineerimine on tervisliku eluviisi juures sama oluline kui toitumine ja liikumine

Sarnaselt tasakaalustatud toitumisele ja liikumisele ning regulaarsele tervisekontrollile, on  tervise eest hoolitsemisel oluline roll ka vaktsineerimisel. Vaktsiinid on üks kõige mugavamaid ja ohutumaid ennetusmeetmeid, mis üldse olemas on.

4. Vaktsineerimine säästab nii sinu tervist, raha kui ka aega

Kuigi väikelapsed ja vanemaealised kuuluvad üldiselt mitmete infektsioonide ja nende tüsistuste tekkimise osas riskirühma, siis vaktsiinvälditavad nakkushaigused võivad tabada igaüht. Vaktsiin-välditavad nakkushaigused on ohtlikud ning võivad põhjustada raskeid tüsistusi või halvimal juhul lõppeda surmaga. Nakkushaiguste ravi on enamasti pikaajaline ja kulukas. Riiklikud vaktsineerimissoovitused on mõeldud selleks, et kaitsta sind erinevate infektsioonide eest.

5. Vaktsiinid on ohutud.

Vaktsiinide mõju ja ohutust hinnatakse nii nende turuletuleku eel kliinilistes uuringutes kui ka turuletuleku järgselt kõrvaltoimete jälgimise kaudu. Seetõttu on olemas põhjalik tõendus vaktsiinide ohutuse kohta. Tegelikult on vaktsiinid ravimitest ühed kõige ohutumad. Eestis tegeleb vaktsiinide ohutuse ja kõrvaltoimete hindamisega Ravimiamet.

Eesti riik pakub tasuta kaitset 12 haiguse vastu

Kahjuks ei ole vaktsiine olemas kõigi nakkushaiguste vastu, vaid ainult teatud, tõsiseid tüsistusi põhjustada võivate nakkushaiguste tõrjeks. Eestis on enamiku lapsi ohustavate nakkushaiguste vastu vaktsineerimine tagatud riigi poolt tasuta ning selleks mõeldud vaktsiinid määratletud riiklikus immuniseerimiskavas. Immuniseerimiskavad erinevad riigiti, sõltuvalt riigi epidemioloogilisest olukorrast, korraldusest ja võimalustest.

Eesti riik võimaldab lastele ja noorukitele tasuta vaktsineerimist tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, inimese papilloomiviiruse (HPV) ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Lisaks pakub riik täiskasvanutele võimalust tasuta vaktsineerida difteeria ja  teetanuse vastu iga kümne aasta tagant.

Riiklikud vaktsineerimissoovitused lähtuvad parimast ekspertteadmisest

Riiklikku immunoprofülaktilist tegevust (vaktsineerimist) koordineerib sotsiaalministeerium, keda nõustab immuniseerimiskava rakendamisel, täiendamisel ja ajakohastamisel ministeeriumi juures tegutsev arstidest ja seotud ametiasutuste ekspertidest koosnev immunoprofülaktika ekspertkomisjon.

Komisjon teeb ettepanekuid immuniseerimiskava muutmiseks ja annab immuniseerimisalaseid soovitusi, lähtudes oma ekspertteadmisest, teaduskirjandusest ja uuringutest, aga ka prioriteetsusest rahvatervise seisukohast, korralduslikust teostatavusest ning teiste riikide parimatest praktikatest. Samuti võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu Maailma Terviseorganisatsioon ja Euroopa Ravimiamet soovitusi ja juhised ning vaktsineerimise kulutõhusust.

Viimati muudeti immuniseerimiskava selle aasta alguses, mil kavasse lisati inimese papilloomiviirusnakkuse vastu vaktsineerimine ning vähendati imikutele tehtavate süstete arvu uue kuuikvaktsiini kasutuselevõtuga.

Vaktsiinid on teinud haiguste tõrjumisel tõhusat tööd

Seda, et vaktsiinid tõesti toimivad, näitab selgesti asjaolu, et haigestumine vanasti vägagi levinud ja tõsistesse haigustesse nagu näiteks lastehalvatusse või rõugetesse on niivõrd haruldane, et tänapäeva lapsevanemad õieti ei teagi, millega on tegemist. Siit tuleb välja ka tõsiasi – raske on karta või tunda muret millegi pärast, mida kunagi näinud ei ole. Meid ümbritsevas keskkonnas on aga nii mõndagi inimsilmale nähtamatut. Enamik viiruseid jääb suuruse poolest vahemikku 20-300 nanomeetrit, mis on u 1 000-10 000 korda väiksem nt inimese juuksekarva paksusest (100 mikromeetrit). Seega saab nakatumisest aru alles esimeste sümptomite tekkides.

Tagasi üles