Väärt teave lapsevanemale: mida teha, kui laps söögiga pirtsutab?

  • Mõnes vanuses tahab laps süüa toite lahus ja see ongi normaalne.
  • Sööma sundimine pole lahendus, lapsel ei peaks toiduga järel jooksma.
  • Maiustustega tuleks pidada piiri, aga ka suhkruvaba dieet pole vajalik.

Sirli Kivisaar koos oma 8-aastase poja Markusega.

FOTO: Margus Ansu / Postimees / Scanpix

Kuigi laste toitumisharjumused olenevad sageli paljuski vanematest, võivad lapsed olla mõnikord toidu suhtes eriti valivad või keelduda näiteks senist lemmiksööki põske pistmast.

Tellijale

«Lapse sundimine ja keelamine lõppevad tavaliselt üsna halvasti,» rääkis Einberg. Seetõttu ei tohiks last ka sööma sundida, sest siis võib tal mõne toiduaine vastu veel suurem vastumeelsus tekkida või veel hullem – laps söödetakse paksuks. See ei tähenda siiski, et lapsele toitu, mis talle esialgu ei meeldi, väikese pausi järel uuesti tutvustada ei tohiks. Einberg soovitab võtta appi kavaluse. Näiteks võib köögiviljad panna piimasupi või kotleti sisse. Abi võib olla sellestki, kui toit lapsepäraselt kaunistada.

Oluline on ka teada, et mõni laps sööb koguseliselt rohkem, teine jälle vähem kui toitumisjuhised ette näevad. Kõik polegi ühe puuga löödud, lapsevanem ei pea sellest heituma, lausus Kivisaar.  Söömine võib sõltuda ka kasvamisest, sest kasvuperioodidel vajab lapse keha rohkem toitu. Kui kiire kasvu periood saab läbi, vähenevad ka toidukogused. Lapsel on kolm kuni kuus kasvuperioodi aastas, sel ajal tahabki ta rohkem süüa. Noorukid võivad aastas kasvada kuus sentimeetrit ja juurde võtta kolm kilo, selle jaoks on vaja energiat ja toitu.

Einbergi sõnul on väga oluline jälgida sedagi, et laps saaks kätte kõik vajalikud toitained, sealhulgas vitamiinid ja mineraalained. Laste normaalseks kasvuks ja arenguks on väga olulised raud ja kaltsium ning rasvhapped. Seevastu valgu, soola ja suhkruga liialdada ei tohiks. Soolestiku mikrofloorale on väga olulised puuviljad ja juurviljad, mis sisaldavad muu hulgas kiudaineid. Ka liha ja kala ei tohiks menüüst välja jätta.

«Väikelapse kõht on küll viis korda väiksem kui täiskasvanul, aga mõne toitaine vajadus on ühe kilogrammi kehamassi kohta kordi suurem,» rõhutas Einberg. Väikelaps vajab näiteks 5,5 korda rohkem rauda, neli korda rohkem kaltsiumi ja seitse korda rohkem D-vitamiini.

Populaarne

Tagasi üles