Millised sümptomid viitavad E. coli bakteriga nakatumisele?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Kõhuvalu. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

E. coli ehk emakeeli kolibakter on enamikele tuttav mõiste, mida seostatakse peamiselt kõhuviirustega. Küll aga võib see olla seotud ka mitmete muude põletike tekkega. 

Kõrgest kolibakteri levikust anti teada näiteks Egiptuse kuurorthotellis, kus surid augustis ootamatult kaks briti turisti, kirjutab Independent. Peamiselt ongi kolibakter tuntud toidumürgituse põhjustajana ning enamikel juhtudel ei kujuta see inimese tervisele suurt ohtu. Küll aga võivad kolibakteriga saastunud toiduained tekitada ka suuremaid haiguspuhanguid. Näiteks juunis esines USAs toidumürgituste puhang, mille põhjustas kolibakteriga saastunud Rooma kapsa söömine. Viis inimest suri seetõttu toidumürgitusse, mürgitusnähte esines aga ligi 200-l.

Mida aga kolibakter endast kujutab ning kuidas ennetada sellega seotud ohte? Soolekepike ehk kolibakter kuulub enterobakterite sugukonda ning elab põhiliselt imetajate soolestikus. Seega on täiesti normaalne, et see elab ka meie seedetraktis. Bakterit leidub aga ka osas toitudes ning keskkonnas. Kui osa E. coli tüve baktereid ei kujuta inimese tervisele ohtu, siis kokkupuude teistega tekitab jällegi meeletult halva enesetunde ning tõsise mürgituse korral pole välistatud ka surm. Märkimisväärne on asjaolu, et bakter võib ellu jääda ka väljaspool inimese organismi ning seepärast võibki ta vahel tervisele ohtu põhjustada.

Kolibakteriga nakatumise sümptomid annavad endast märku kolme-nelja päeva jooksul. Peamiseks sümptomiks on kõhulahtisus. Roe võib olla lihtsalt vesine, aga vahepeal sisaldada ka verd. Esineda võivad valulikud kõhukrambid, iiveldus ja oksendamine. Kolibakter võib olla seotud ka muude haiguste, näiteks kusepõie ja teiste kuseteede põletike ning kopsupõletiku tekkega. Sümptomid võivad kesta umbes nädala, kuid nende halvenemisel tuleb kindlasti pöörduda arsti poole, eriti just vere esinemisel väljaheites. Nakatumine võib olla raskemini talutav lastel, kuna nende väikse kehamassi tõttu on kõhulahtisusega kaasnev vedelikupuudus kerge tekkima. Seetõttu on rohke vee joomine oluline nii laste kui täiskasvanute puhul.

Sagedamini nakatutaksegi kolibakteriga, kui süüakse sellega saastunud toite. Erinevatel andmetel kipub saastumisoht tihedamini ohustama veisehakkliha, pastöriseerimata piima ning köögivilju (spinat, kapsalised jm). Vahel võib kolibakterit leiduda ka veekogudes, kuhu see satub tihtipeale inimeste ja loomade väljaheidetega. Väiksemates veekogudes, näiteks koduaia tiikides leidub kolibakterit harvemini.

Kolibakteriga nakatumise vältimiseks on ennekõike oluline säilitada head hügieeniharjumused. Käsi tuleb hoolikalt pesta pärast tualetiskäiku, õuest tulemist, enne ja peale toiduvalmistamist, pärast kokkupuudet loomadega ning pärast beebil mähkme vahetamist. Käsi tuleb pesta sooja vee ja seebiga vähemalt poole kuni ühe minuti vältel. Need tunduvad ilmselged soovitused, kuid ometi on inimesi, kes kõike seda igapäevaselt ei tee. Nakatumisriski suurendab ka pooltoore liha tarbimine. Veel soovitatakse suuremates veekogudes olla valvel, et mitte sealset vett kogemata neelata.

Tagasi üles