Kuidas seljatada naha vahele kippuv haigus?

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, mis kestab tavaliselt 3–5 päeva.

FOTO: Shutterstock

Kuidas valmistuda haigushooajaks ja mida teha nakatumise korral, et painav aeg võimalikult talutavalt ja tüsistusteta üle elada, annab nõu Apotheka proviisor Maia Leede.

Kuidas kõige tõhusamalt viirushaigusi ennetada?

Gripi ja muude viirushaiguste ennetuses on kolm kuldreeglit. Tuleb olla hügieeni suhtes hoolas, hoida immuunsüsteem tugevana ja vaktsineerida end nende gripitüvede vastu, mille eest on võimalik end kaitsta.

Gripi vastu vaktsineerimiseks ei pea tingimata pöörduma perearsti poole, vaktsineerida saab ka paljudes apteekides. Oluline on vaktsineerimine ette võtta sügisel, et vaktsiin saaks mõjuma hakata ja organismile kõige kriitilisemal hooajal kaitset pakkuda.

Hügieeni all mõistame tihedale ja hoolikale kätepesule lisaks lähikontaktist hoidumist. Kuivõrd gripiviirus levib nakatunud inimestega kokku puutudes peamiselt just õhkpiisknakkuse kaudu, siis tuleb rahvarohketes kohtades olemise ning aevastamiste ja köhimiste suhtes eriti ettevaatlik olla. Köhimisel või aevastamisel tuleb pisikute lendumise vältimiseks katta suu küünarnukiga, mitte peopesaga, samuti on mõistlik vältida kätega näopiirkonna puudutamist. Käeulatuses tasub hoida ka desinfitseeriv antiseptik, millega aeg-ajalt käsi puhastada. 

Parim moodus tagamaks tugevat ja tervet immuunsüsteemi, on tervislikud eluviisid. Täisväärtuslik ja tasakaalustatud toitumine, värskes õhus viibimine, regulaarne füüsiline koormus parandab südame-veresoonkonna tööd, hoiab vererõhku madalamana, aitab kontrollida kehakaalu ning vähendab stressi. Tähtis on ka piisavalt magada, mitte suitsetada ega alkoholi kuritarvitada.

Milline kasu on C- ja D-vitamiini võtmisest?

C-vitamiin kui antioksüdant aitab lühendada organismis haigusperioodi pikkust ning kergendada haiguse kulgu. Maksimaalne C-vitamiini annus haigusperioodil on 1000 mg ning mitte kauem kui 10 päeva järjest. 1000 mg aga korraga kehas ei imendu ja vesilahustuva vitamiinina tuleb see kehast lihtsalt välja. Korraga imendub kehas 200 mg C-vitamiini, nii et sellisel juhul võiks maksimaalse annuse saamiseks võtta korraga 200 mg viiel korral päeva jooksul.

D-vitamiini sünteesib päikesevalguse toimel ka inimese nahk, mistõttu paljud arvavad, et suvekuudel, aga ka kuudes, mille nimetuses pole R-tähte, ei pea Eestis enam seda vitamiini lisaks manustama. Tegelikult on aga erinevate uuringute abil kinnitust leidnud tõsiasi, et suurel hulgal Eesti elanikkonnast on D-vitamiini tase suurema osa aastast alumise piiri lähedal või alla selle ja vajalikust tasemest madalamal tasemel ka suvekuudel. Seetõttu on see vitamiin, mida peaks enamik inimesi aastaringselt juurde manustama. D-vitamiin on vajalik tervete ja tugevate luude ning hammaste moodustumiseks, tänu sellele vitamiinile imenduvad organismi kaltsium ja fosfor. D-vitamiin aitab kaasa närvide, naha, südame ja lihaste toimimisele ning toetab muuhulgas ka organismi immuunsüsteemi.

D-vitamiini peaks manustama pigem ennetavalt immuunsüsteemi tugevdamiseks, mitte kiirustades ja esimesi haigussümptomeid tundes. 

Mida teha, kui naha vahele poeb tunne, et hakkad haigeks jääma?

Tunne, et organismi on rünnatud, keha on väsinud ja haigus hakkab ligi hiilima, ei ole ilmselt kellelegi võõras. Sellises olukorras on mõistlik juua palju vedelikke – vett, ravimtaimeteed või C-vitamiini rohkeid jooke, mis aitavad organismil haigustekitajad kehast välja uhtuda. Lisaks tuleb võimalusel koju jääda ja magada – seda mitte segi ajada diivanil televiisori vaatamisega – miski ei mõju kehale tervendavamalt kui kosutav uni. Muidugi võib ka appi võtta küüslaugu, kurkumi, ingveri, kibuvitsa, mustad sõstrad ja muud kodused abivahendid, mis aitavad neutraliseerida kehas viiruslikke toksiine. Apteegivalikust olen näiteks palju head kuulnud ka tsingi, C- ja D-vitamiinidega joogipulbrite kohta, tänu millele on nii mõnigi patsient hiilivast haigusest siiski enne selle süvenemist jagu saanud.

Kuidas erinevad gripi- ja tavalise viiruse ehk külmetushaiguse sümptomid? 

Ekslikult on hakatud rahva seas nimetama gripiks ka paljusid teisi ülemiste hingamisteede haigusi, rahvakeeli külmetushaigusi. Gripp on aga muude sügistalvisel hooajal levivate viirushaigustega (paragripiviirused, adenoviirused, rinoviirused, RS-viirused, koronaviirused) võrreldes oluliselt tõsisem. Gripp on põhjustatud gripiviirusest, millel on mitu alatüüpi ja mis on ainus talveperioodi viirushaigus, mis võib tekitada tõsiseid tüsistusi, näiteks kopsupõletik, neeruvaagnapõletik, põskkoopapõletik, ja lõppeda ka surmaga.

Tavaliste külmetushaigustega kaasneb enamasti nohu, kurguvalu ja kergelt palavikuline ning aeglane haiguskulg, mis kestab tavaliselt 3–5 päeva. Nohu, aga ka märg köha gripile üldiselt iseloomulikud ei ole. Gripi sümptomid on kõrge palavik – üle 38 kraadi, kuiv köha, tugev valu peas, silmades ja liigestes, külmavärinad, põletikuline kurk, hingetoru valulikkus, suur väsimus ja nõrkus. 

Millal peaks pöörduma arsti poole?

Kui tavalisest külmetushaigusest võib täiskasvanud inimene oma jõududega võitu saada, siis tõsisemate gripisümptomite ilmnemisel – kestev kõrge palavik üle 38 kraadi, lihasvalu, peavalu, kuiv köha ja hingamisraskused – peaksid arsti poole pöörduma kõik haigestunud. On eriti tähtis, et perearstiga saaksid ühendust kõik riskirühma kuuluvad inimesed ehk üle 65-aastased inimesed, väikelapsed, rasedad ja krooniliste haiguste põdejad, kelle immuunsus on nõrgem.

Kuidas haigust põdedes tervist turgutada?

Gripihaige peab kindlasti püsima kodus, puhkama, magama ja jooma võimalikult palju, sest vedelik viib viiruse koos tekitatud toksiinidega kehast välja. 5–6 päeva pärast võivad tekkida gripitüsistused, näiteks võib tekkida nohu või kurguvalu, või mõlemad korraga, ka põskkoopa-, mandli- ja kopsupõletik. Tüsistused vajavad sümptomaatilist ravi ja õigeid ravimeid oskavad soovitada nii perearst, perearsti õde kui ka apteeker.

Kui tõhus on mesi?

Antibakteriaalsete omadustega, antioksüdante, kasulikke ensüüme ja mikroelemente sisaldav mesi tugevdab organismi, ergutab immuunsüsteemi ja toetab keha põletikega võitlemisel, seega külmetushaiguse ajal on mett kindlasti mõistlik tarbida. Mee kasulike omaduste säilitamiseks ei tohiks mett kuumutada üle 40 kraadi ega panna külmkappi.

Mida peaks silmas pidama gripihaigete laste ja vanurite põetamisel?

Kui vähegi võimalik, võiks grippi haigestunud inimese põetaja ise mitte riskirühma kuuluda. Kui aga muud võimalust ei ole, tuleks põetajal kanda maski ja hügieenist piinliku täpsusega kinni pidada – haigega kokkupuutumise eel ja järel käsi pesta, pindu puhastada puhastusainega, puhastuslappe korralikult pesta. Gripihaige peaks olema võimalusel eraldi toas, seda tuba ja muid eluruume nagu vannituba ja tualett, peaks tihedalt tuulutama. 

Gripihaigetest lastest ja vanainimestest võiks perearstile teada anda. Kindlasti tuleks hoolitseda, et haige tarbiks piisavalt vedelikku, eriti, kui tegemist on väga väikese, alla aastase lapsega. Vedelikupuudus on kõrge palaviku ja oksendamise korral kiire tekkima. 

Kas abi on ka villastest sokkidest?

Jalgade soojas hoidmine ja ka näiteks sinepivannid, jalgade määrimine viina või hanerasvaga ja seejärel jalgade villastes sokkides hoidmine, on rahvameditsiinis levinud praktika, mis oma olemuselt on füüsikaline võte lokaalse verevarustuse parandamiseks, mis stimuleerib paranemisprotsessi. 

Näiteks viinaga hõõrumine suurendab vere juurdevoolu naha pindmiste kihtide veresoontesse, niiskuse aurudes nahalt aga alaneb temperatuur. Seega jalgade soojas hoidmine ja eriti just villaste sokkide kandmine võib paranemisele kaasa aidata küll – torkivast villast kootud sokid näiteks aktiveerivad verevoolu, stimuleerivad närvilõpmeid ja parandavad sel moel haige enesetunnet.

Mida peaks jälgima esimestel nädalatel pärast haiguse põdemist?

Kui haigus on seljatatud, võiks harjumuspärase elukorralduse, tempo ja ka füüsilise koormuse juurde naasta siiski järk-järgult, et anda kehale aega taastumiseks. Kindlasti tuleks hoiduda stressist, magada piisavalt ning võtta ette vitamiinikuur, mis võiks sisaldada D-vitamiini, C-vitamiini, tsinki, seleeni. Samuti on soovituslik teha läbi piimhappebakterite kuur, tasakaalustamaks soolestiku bakteriaalset keskkonda. Tasub arvestada, et pärast haigust on organismi vastupanuvõime kindlasti tavapärasest nõrgem ja seeläbi ka nakkustele vastuvõtlikum.

Koduses apteegis võiks haigestumise puhuks olemas olla:

  • mõni viiruseid isoleeriv ninasprei, mis aitab organismil viirustest vabaneda, enne kui need paljuneda jõuavad;
  • paratsetamool, ibuprofeen, mis aitavad peavalu, kurguvalu, kõrvavalu, liigese- ja lihasvalude ning palaviku korral;
  • termomeeter palaviku mõõtmiseks;
  • kurguaerosoolid (nt saialille-astelpajuõli, taruvaigu-saialilleõli) ja imemistabletid.
  • Mõni teesegu või vitamiinidega joogipulber, millest sooja jooki teha. Vedeliku tarbimine on haigena olles ülitähtis, et ei tekiks vedelikupuudust.

Populaarne

Tagasi üles