Uuringus ilmnes, kuidas keha hoiab Covid-19 põdemist pikalt immuunmälus

Koroonaviirus Foto: www.freepik.com

Mitmeid kuid pärast kerge Covid-19 põdemist, kui antikehade tase veres on juba langenud, püsivad luuüdis immuunrakud, mis on valmis kiirelt uusi koroonaviirusevastaseid antikehi tootma, samuti tekivad verre B-mälurakud, vahendab Med24.

Nakkuse ajal luuakse kiiresti lühikese elueaga immuunrakke (plasmablaste), mis toodavad esimese laine kaitsvaid antikehi. Nende rakkude loomuliku surma järel hakkab antikehade tase langema. Väike osa B-lümfotsüütidest diferentseeruvad niinimetatud pikaealisteks plasmarakkudeks, mis püsivad pärast nakkust reservis. Võimalik, et pikaealised plasmarakud püsivad luuüdis kogu elu.

Esimeses põhjalikumas Covid-19 vastast B-rakulist immuunmälu käsitlevas ajakirjas Nature ilmunud uuringus ilmnes, et antikehade tase langes kiiresti esimese nelja kuu jooksul pärast infektsiooni ja seejärel vähehaaval jätkus langus järgneva seitsme kuu jooksul ning 11 kuu möödumisel infektsioonist olid antikehad veel leitavad. Niisugune kahefaasiline antikehade taseme langus on kooskõlas eelpool kirjeldatud dünaamikaga, kus esialgu toodavad antikehi lühikese elueaga plasmablastid ja hiljem võtab tootmise üle väiksem, kuid püsiv pikaealiste plasmarakkude populatsioon.

Edasi koguti luuüdiproovid 18 patsiendilt seitse kuud pärast kerge Covid-19 põdemist. Veres olid neil kõigil ogavalguvastased antikehad olemas. Viieteistkümnel neist olid luuüdis olemas pikaealised plasmarakud, mis koroonaviirusevastaseid antikehi tootsid. Uus luuüdi biopsia tehti 11 kuud pärast põdemist viiel uuritaval. Selleks ajaks olid pikaealised plasmarakud ikka alles neljal, samas koguses nagu neli kuud varem. Samamoodi olid neljal uuritaval verest leitavad ogavalguvastased antikehad. Pikaealiste plasmarakkude arv oli antikehade tasemega mõõdukalt seotud. Perifeersest verest ei leitud aga antikehi tootvaid rakke, seega on veres ringlevad antikehad ilmselt kõik pärit luuüdi pikaealistelt plasmarakkudelt.

Varasemast on teada, et B-mälurakkude küpsemise ja arenemise käigus omandavad need suutlikkuse neutraliseerida ka niisuguseid SARS-CoV-2 variante, millega kokkupuudet patsiendil ei ole olnud. 

Käesolevast uuringust selgub, et Covid-19 kergekujuline põdemine tekitab tõenäoliselt pikaajalise B-rakuliiniga seotud mitmetahulise immuunmälu, mis ei pruugi aga kujuneda kõikidel põdenutel. See kinnitab praegust praktikat, et Covid-19 põdenud inimesi peaks pärast põdemist ka vähemalt ühe vaktsiinidoosiga koroonaviiruse vastu vaktsineerima.