UURING ⟩ Teistest kiiremini suusamaratoni läbinutel esines levinud häiret kaks korda rohkem
21. september 2021, 10:33
Hinnanguliselt esineb ärevushäireid 10 protsendil maailma inimestest, naistel kaks korda sagedamini kui meestel. Ärevushäiretega kaasnevad sagedasti depressioon ja mitmesugused somaatilised häired, kirjutab Eesti Arst.
Kolme Rootsi ülikooli – Lundi, Stockholmi ja Uppsala – teadlaste koostöös valminud uurimuses vaadeldi ärevushäirete esinemist aastatel 1989–2010 Rootsis Vasaloppeti suusamaratonidel Rootsi kodanikest osalenute seas võrreldes ärevushäirete esinemisega rahvastikus. Analüüsiti 395 369 isiku andmeid, neist 197 685 (keskmine vanus 36 aastat) olid läbinud suusamaratonidel erineva pikkusega distantse (30–90 km).
Töö tulemusena ilmnes, et suusamaratonil osalenud nii meeste kui ka naiste hulgas oli ärevushäirete risk 60 protsendi võrra väiksem kui kogu rahvastikus. Samas esines maratonidistantse kiiremini läbinud naiste hulgas ärevushäireid pea kaks korda sagedamini kui neil, kes läbisid distantse aeglasemalt. Meeste seas ärevushäirete esinemise sageduse ja distantsi läbimise kiiruse vahel seost ei ilmnenud.
Eeldatavalt osalesid suusamaratonidel isikud, kes tegelesid regulaarselt spordiga. Uuring kinnitab, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab ärevushäirete kujunemise riski nii meestel kui ka naistel. Samas ei vähenda liigne, üle teatud piiri füüsiline treening naistel enam ärevushäirete riski. Edasised uuringud toovad selgust, milline peaks olema optimaalne füüsilise tegevuse maht nii meestele kui ka naistele säilitamaks ja edendamaks vaimset tervist.