P, 29.01.2023

Vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse kuni kümme korda rohkem

PM Tervis
Vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse kuni kümme korda rohkem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Vaktsineerimine
Vaktsineerimine Foto: Mihkel Maripuu

Haigekassa analüüs näitab, et vaktsineerimata inimesed satuvad haiglasse kuni kümme korda rohkem.

Sellest nädalast on haigekassa kodulehe Covid-19 rubriigis andmestik, mis pakub lihtsustatud võrdlust vaktsineeritud ja vaktsineerimata inimeste haigestumisest, haiglasse sattumisest ja üldsuremusest alates vaktsineerimise algusest. Andmestikust selgub, et vaktsineeritud inimesed satuvad Covid-19-ga haiglasse kuni kümme korda harvem.

Koroonaviirusega nakatumine on praegu langustrendis, kuid vanemaealiste haigestumine püsib samal tasemel. Ehkki Covidisse haigestumine on suurem nooremas populatsioonis, on vaktsineerimise mõju nakatumise vähendamisele suurem just vanemate inimeste seas. «Kui me vaatame andmeid alates vaktsineerimise algusest, haigestuvad 12-17-aastaste vanusegruppi kuuluvad vaktsineeritud inimesed rohkem kui kaks korda harvemini kui samas vanuses vaktsineerimata inimesed. Vanusegrupis 65-74 haigestuvad vaktsineeritud inimesed kolm korda harvem kui need, kes ennast vaktsineerinud ei ole,» rääkis haigekassa analüütika osakonna juhataja doktor Kadri Haller-Kikkatalo.

Vaktsineerimata jätmise mõju võib aga Covid-19 haiglasse sattumise vaates olla veelgi suurem. «Andmetele toetudes satub 75+ vanusegrupis mitte-vaktsineeritud inimesi haiglasse üle viie korra enam, kui neid, kes on ennast vaktsineerinud. Eriti selgelt tuleb vaktsineerimise kasu välja vanusegrupis 65-74, kus vaktsineerimata inimestel on haiglasse sattumise oht koguni kümme korda suurem kui neil, kes on lasknud ennast vaktsineerida,» lisas Haller-Kikkatalo.

Kui vaadelda suremuse andmeid, puudutab see eelkõige vanemat elanikkonda, kuid ka üldsuremus on kõikides vanusegruppides kordades madalam vaktsineeritud inimeste seas.

Märtsi algusest on kõikides Eesti maakondades saadaval uus vaktsiin Nuvaxovid. Tegemist on esimese koroonavaktsiiniga, mis sisaldab laboris valmistatud SARS-CoV-2 pinnal leiduva ogavalgu väikeseid osakesi. Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni hinnangul võib Nuvaxovidi vajadusel kombineerida ka teiste koroonavaktsiinidega nii esmases kuuris kui ka tõhustusdoosina Cpvid-19 ennetamiseks vähemalt 18-aastastel inimestel.

Eesti haigekassa võimaldab vaktsiini kõikides Eesti piirkondlikes haiglates, samuti igas maakonnahaiglas ning nendes perearstikeskustes, kuhu perearst on vaktsiini tellinud. Lisaks on kõikidel liikumisraskustega inimestel, kes tervislikel põhjustel ei saa ise vaktsineerima minna, võimalik ennast vaktsineerida kodus. Selleks tuleb ühendust võtta oma perearstiga või helistada numbril 1247. Kodus vaktsineerivad koduõed, kes nõustavad inimest vahetult enne süsti. Pärast vaktsiini saamist jälgib koduõendusteenuseosutaja 15 minutit inimese terviseseisundit.

Koduvisiit ja vaktsineerimine on kõigile inimestele tasuta ning ennast saab vaktsineerida nii esimese, teise kui ka kolmanda doosiga. Valida saab Pfizer/BioNTechi, Moderna, Jansseni või Nuvaxovidi vaktsiini vahel, kuid oma soovi kindla vaktsiini vastu tuleb enne täpsustada vaktsineerijaga.

Märksõnad
Tagasi üles