R, 1.07.2022

Rinnakontrolli tasub esimest korda minna juba 30-aastaselt

PM Tervis
Rinnakontrolli tasub esimest korda minna juba 30-aastaselt
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestis on rinnavähk naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja.
Eestis on rinnavähk naistel kõige sagedasem pahaloomuline kasvaja. Foto: Shutterstock

Rinnavähi sõeluuringusse kutsutakse alates 49. eluaastast, kuid rinnakontrolli tasub tegelikult minna juba 30-aastaselt. Ka siis, kui perekonnas rinnavähki pole seni esinenud, kinnitab Qvalitase onkoloog-mammoloog Lea Vahter.

«Rinnakontrolli minekuga ei tasu oodata, kuni jõutakse «paraja» vanuseni. Esimene visiit tuleks kindlasti teha siis, kui ollakse 30 aastat vana, sest rinnavähki võib esineda ka 30-aastastel, kellel polegi selleks geneetilist tausta,» tõdeb Qvalitase onkoloog-mammoloog dr Lea Vahter. Suurimaks riskigrupiks peetakse neid naisi, kelle emal ja vanaemal on olnud rinnavähk. Kuid haiguse teket võivad soodustada pidev stressiseisund, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, hormonaalsed muutused ja meie keskkond üldiselt.

Enne 30. eluaastat on enamasti tegu healoomuliste kasvajate ehk adenoomidega, mille teke on hormonaalne. Dr Vahter kinnitab, et 30. eluaastates patsientidel on üldjuhul rinnavähki diagnoositud üksikutel juhtudel, ent tõsiasi on seegi, et nooremas eas on vähkkasvajad agressiivsemad. Rinnavähki on diagnoositud ka lapseootel naistel ning paraku areneb pahaloomuline kasvaja raseduse ajal veelgi kiiremini.

Aastas diagnoositakse rinnavähk umbes 800 Eesti naisel, ja sageli just tänu rinnavähi sõeluuringule, mille eesmärk ongi avastada haigust võimalikult varases staadiumis. Paraku on umbes neljandikul diagnoosi saanutel haigus arenenud juba kaugele. Dr Vahter teab juhtumeid, kus patsiendil on sõeluuringule tulles vähikolded jõudnud juba kaenla alla, ehkki naine ise ei olegi suurt midagi märganud. Kui sõeluuringul patsiendil mammograafiga midagi avastatakse, suunatakse ta üldjuhul edasi onkoloogi juurde.

Ent on ka juhtumeid, kus mammograaf ei näita täit tõde. Dr Vahter toob näiteks hiljutise juhtumi 50- aastase patsiendiga, kes tundis rinnas tihedamat kudet ning läks mammograafiauuringule. Tal leitigi rinnast paarisentimeetrine tükk, ent edasine uuring näitas, justkui olevat kõik siiski korras. Vastus mõjus rahustavalt. Ometigi märkas patsient nelja kuu pärast kaenal all lümfisõlme suurenemist ning dr Vahteri vastuvõtule jõudes selgus, et tegu oli juba vähkkasvaja kolmanda staadiumiga.

Qvalitase onkoloog-mammoloog Lea Vahter.
Qvalitase onkoloog-mammoloog Lea Vahter. Foto: Erakogu

«Panen naistele südamele, et tasub end regulaarselt jälgida ja tunnetada, kas kehas on muutusi. Kui tunnete rinnas tükki, kuid uuringul öeldakse, et kõik on korras, siis ärge leppige selle vastusega, minge ikkagi arsti juurde kontrolli. Ei tasu jääda uinuvasse olekusse, pista pead liiva alla,» sõnab dr Vahter.

«Soovitan minna rinnakabinetti või onkoloog-mammoloogi juurde, kellel on ka käeline kogemus ja kes tunneb ära ka poolesentimeetrise moodustise. Arst saab määrata ultraheliuuringu, vajadusel võetakse tükist proov. Aparatuur lihtsalt ei tuvasta nii hästi, kui tegu on väiksema rinna või tihedama rinnakoega. Diagnoosi tuleb kindlasti täpsustada,» rõhutab ta.

Sageli arvatakse, et valu rinnas võrdub rinnavähiga. Ometi pole see enamasti nii – tegu võib olla hoopis seljalt kiirguva lihasvaluga. Dr Vahter kinnitab: vähi oluline sümptom on valutu tükk rinnas. Kui perekonnas on varem esinenud rinnavähki, siis soovitab ta geneetiku nõustamist. Suurenenud riski korral tasub käia regulaarselt arsti juures ning rusikareegliks loetakse, et kontrollid algavad 10 aastat enne ema rinnavähki haigestumist. Patsiendil uuritakse regulaarselt rinnakudet ning mõnel juhul soovitatakse ka varem lapsi sünnitada, kui selline soov on ja seda peetakse võimalikuks.

Ehkki rinnavähi sõeluuringuid on Eestis tehtud juba 20 aastat, osaleb uuringus vaid 60 protsenti kutsutud naisi. Dr Vahteri kogemuse järgi on naisi, kes pelgavad, et uuring võib olla valus või röntgenkiired kehale ohtlikud. Vastused on ühesed: kui uuring peaks olema valus, tuleb sellest kohe uuringu läbiviijale öelda; uuringu käigus saadav kiiritusedoos on aga kahtluseta väga väike ega ole inimesele ohtlik.

Dr Vahter tõdeb, et endiselt on ka neid naisi, kes ise oma rindu regulaarselt ei kontrolli. Ometigi tasub seda teha. «Enesekontrolli tasub teha vahetult pärast menstruatsiooni. Kui üks rind on natuke teistmoodi tundega, siis võiks punane tuli minna põlema. Muutusi tasub jälgida ja tähele panna,» rõhutab dr Vahter. Enesekontrolli nõuandeid ja juhendeid leiab internetist, aga on ka abistavaid mobiiliäppe. Alati saab pöörduda rinnakabinetti, kuhu pole vaja saatekirja, või broneerida aeg mammoloogi vastuvõtule.

Märksõnad
Tagasi üles