Eurobaromeeter: regulaarselt teeb sporti 42 protsenti Eesti elanikest
22. september 2022, 11:18
/nginx/o/2022/09/22/14848379t1h6fe9.jpg)
Reedel algava Euroopa spordinädala eel avaldas Euroopa Komisjon spordi ja kehalise aktiivsuse teemal viienda Eurobaromeetri uuringu, mille kohaselt teeb 42 protsenti Eesti elanikest sporti vähemalt kord nädalas.
28 protsenti Eesti elanikest tegeleb spordiga harvem ning ligi 30 protsenti ei tee üldse sporti ega ole füüsiliselt aktiivsed. Euroopas keskmiselt teeb regulaarselt sporti 38 protsenti, veidi harvem spordib 17 protsenti ja ei tee üldse sporti 45 protsenti.
64 protsenti Eesti elanikest on füüsiliselt aktiivsed ka väljaspool sporti näiteks jalgrattaga liikudes, tantsides või aiatöid tehes. Uuringust selgub ka, et Covid-19 pandeemia ajal vähenes poolte eurooplaste aktiivsuse tase või nad lõpetasid üldse spordiga tegelemise.
Asepresident Margaritis Schinas lausus, et sport üksi ei lahenda kõiki probleeme, kuid peale selle, et sport on ilmselgelt kasulik tervisele, on sellel ka ainulaadne potentsiaal inimesi omavahel ühendada ja anda kogukonda kuulumise tunne. «Spordil on oluline roll sidusa ühiskonna kujundamisel. See on üks suurimaid väljakutseid, millega Euroopa praegu silmitsi seisab. Eurobaromeetri uuring näitab, et peame jätkuvalt leidma uusi viise, kuidas motiveerida eurooplasi kehaliselt aktiivsed olema.»
Regulaarne sportimine on paljuski seotud vanusega ning vanuse tõustes kehaline aktiivsus väheneb. Mitte kunagi ei spordi või spordib harva kolmveerand üle 55-aastastest Eesti naistest, selle vanusegrupi meestest ei spordi regulaarselt 74 protsenti. Kõige sportlikumad on Eesti mehed vanusegrupis 15-24 – vaid 16 protsenti vastajatest ütles, et nad spordivad harva või ei spordi üldse. EL-i keskmine oli selle vallas 27 protsenti.
Üldiselt näitab Eurobaromeetri uuring, et need vastajad, kes tegelevad regulaarselt füüsilise tegevuse kui harrastusega või muul põhjusel kui sport, ei moodusta enamust üheski EL-i liikmesriigis.
Peamiste põhjustena, miks ei olda aktiivsed, mainisid vastajad kõigepealt ajapuudust, seejärel vähest motivatsiooni või ka haigusi. Uuringu kohaselt on peamine aktiivne olemise põhjus parem tervis, sellele järgnevad soov parandada füüsilist vormi ja leida viise lõõgastumiseks. Pooled uuringule vastanutest märkisid samuti, et nad soovivad tegeleda liikumisharrastusega vabas õhus. Umbes kolmandik vastajatest eelistab teha sporti kodus.
Seekordne Eurobaromeetri eriuuring sisaldas umbes 20 küsimust, millele vastas 26 580 eurooplast kõigist 27 liikmesriigist. Uuring annab teavet spordiga tegelevate ja kehaliselt aktiivsete inimeste arvukuse, spordi tegemist takistavate tegurite ja sportimiseelistuste kohta ning seda teavet kasutatakse edaspidise poliitika kujundamisel.