Psühhoteraapias kasutatav meetod tekitab patsientides veelgi negatiivsema emotsiooni

Peegeldamise mõte on enda kontrollimine, et vestluspartnerit on õigesti mõistetud ja vestluspartner saaks ka ise enda vastust kuulata ja seda kinnitada. Foto: Shutterstock

Mõnikord leiame end teise inimesega vesteldes automaatselt nende käitumist peegeldamas või nende sõnu kasutamas. Seda selle tõttu, et soovime temaga luua lähedasemat sidet ja tunda end rohkem omavahel seotult. Sama nähtust kasutatakse ka psühhoteraapias patsiendiga lähedasema suhte tekitamiseks. Teadlased selgitavad, miks see pole parim viis, mida patsiendi nõustamisel teha. 

Sotsiaalsed suhted põhinevad sageli sarnasusel – me peegeldame teise inimese tegevusi või kasutame nende sõnu, et luua tugevamaid sidemeid ja tunda end kuuluvana.

See meetod, tuntud ka kui sotsiaalne matkimine ehk peegeldamine, on ammu olnud kasutusel ka psühhoteraapias, kus seda kasutatakse patsientide lähemale toomiseks ja nende tunnete paremaks mõistmiseks, samuti negatiivsete emotsioonide leevendamiseks. Kuid hiljutine uurimus Poolast viitab sellele, et peegeldamine võib tekitada hoopis ootamatuid tagajärgi, eriti seoses süütundega.