Hammaste puudumine võib soodustada ülekaalulisust

PM Tervis
Copy
Esihammaste kaotus ei pruugi kaalutõusu mõjutada nii palju kui tagumiste hammaste kaotamine.
Esihammaste kaotus ei pruugi kaalutõusu mõjutada nii palju kui tagumiste hammaste kaotamine. Foto: Shutterstock

Rutgersi ülikooli uuringu kohaselt on vähemalt 21 hambaga inimestel suurem tõenäosus säilitada tervislik kehakaal võrreldes nendega, kel on vähem hambaid.

Ajakirjas Gerodontology ilmunud 1765 eaka inimese meditsiiniliste andmete analüüsis seostus iga puuduv hammas kaks protsenti suurema rasvumise tõenäosusega. Iga puuduv vastastikuste purihammaste paar seostus seitse protsenti suurema rasvumise tõenäosusega.

«Paljusid tervislikke toite, eriti tooreid puu- ja köögivilju, on raske süüa, kui inimesel puudub toimiv hammaskond,» ütles uuringut juhtinud Rena Zelig Medical Xpressis. «Võimalik seletus on, et kui inimestel, eriti eakatel, puuduvad hambad ja neil on raskusi närimisega, hakkavad nad sööma kergemini söödavaid, kuid vähem tervislikke toite, nagu kartulipuder, küpsised või sõõrikud. Need toidud on tavaliselt kõrgema kalorsuse, rasva ja suhkrusisaldusega, mis viib kaalutõusuni.»

Uuringus ilmnes samuti, et külgmiste hammaste kaotamine seostus suurema kaalutõusuga kui eesmiste hammaste kaotus. Seda põhjusel, et esihambaid kasutatakse peamiselt toidu hammustamiseks, aga külgmisi selle närimiseks.

«Hambaarstid võiksid probleemi vähendada, õpetades patsiente kohandama tervislikumaid toite kergemini söödavaks, koorides, lõigates, keetes või püreestades neid. Köögivilju saab lisada suppi või hautisse ja puuvilju smuutisse või parfee sisse,» lisas Zelig.

«On kalduvus eraldada suuhooldus muudest tervishoiuliikidest, kuid suuhooldus mõjutab sügavalt üldist tervist,» ütles uuringu kaasautor ja hambaravikooli diagnostikateaduste osakonna juhataja Steven Singer. «Suu on tõepoolest peegel ülejäänud kehale. Hambaarstid on ka meditsiinispetsialistid, keda paljud inimesed kõige sagedamini külastavad, seega on mõistlik, et nad regulaarselt kontrolliksid tervise põhitäitjaid, nagu kaal ja vererõhk, ning töötaksid koos patsientidega, kelle tulemused viitavad probleemidele, või suunaksid nad teiste spetsialistide juurde.»

Tagasi üles