Eesti meeste keskmine oodatav 70aastane eluiga on naistest kümme aastat väiksem. Nii suure vahe põhjustavad eelkõige vigastused ja mürgistused, mis on kolmas enneaegsete surmade põhjus.
Vigastuste vältimine on võimalik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis suri 2010. aastal traumade tagajärjel 1135 inimest, neist 77% olid mehed. Pea pooled elu kaotanutest olid vanuses 15-49 aastat ning kümme neist ei olnud veel viieseks saanud.
2011. aastal vajas vigastuste ja mürgistuste tõttu ravi 159 tuhat inimest ehk 12% Eesti elanikest. See läks haigekassale maksma pea 30 miljonit eurot.
Otsestele ravikuludele lisaks tuleb arvestada ka töövõimetushüvitiste, taastusravi ja ravimite kuludega. Vigastustega on seotud ka suur hulk kaudseid kulusid, näiteks töö- ja õpiaja kaotus või langenud produktiivsus.
Vähem oluliseks pole ka vigastatu lähedaste emotsionaalsed kannatused ja ajakulu haige eest hoolitsemisele ning vajalikele muudatustele elukorralduses.
Naabermaades Soomes, Rootsis ja Norras on laste ja noorte vigastussuremus neli korda väiksem, mis näitab, et õnnetusi on võimalik ära hoida, eeskätt hoiakute ja käitumise kujundamisega.
Naaberriikide taseme saavutamine peaks olema eesmärgiks ka Eestis. Tõhusa ennetustööga saab päästa üle saja lapse ja noore elu, hoida ära paljud raskemad ja kergemad vigastused ning kahandada sellega kaasnevat koormust lähedastele ja riigile.
Kes on enim ohus?
Kui arenenud riikides peetakse riskirühmadeks väikelapsi ja eakaid inimesi, siis Eestis satuvad kõige sagedamini õnnetustesse täisealised mehed. Liiga riskiv käitumine, millele sageli lisandub ka alkoholi kuritarvitamine, viib sageli traagiliste õnnetusteni.
Tervise seisukohalt on kindlasti positiivne, et tervisesport on tublisti hoogu kogunud ning jalgrattureid ja rulluisutajaid on teedel liiklemas palju.
Keegi pole küll kokku lugenud, kuid põgusal vaatlusel jäävad siiski vähemusse need spordisõbrad, kelle peas on kiiver – üsna oluline elukindlustus, arvestades liiklustihedust ja kiirusi, mida antud alal saavutada on võimalik. Rääkimata heast eeskujust lastele, kellele on alates möödunud suvest kiivrikandmine rattasõidu ajal kohustuslik.
Vanemaealise elanikkonna hulgas esineb enim kukkumisi ja sedagi just oma koduses keskkonnas. Küll võib olla põhjuseks kortsus põrandakate, vajadus ebakindlal alusel kõrgusesse ronida või märg põrand.
Eesti kliimas ei pääse me ka isetekkinud liuväljadest tänaval või koduhoovis. Antud eagrupis juhtunud trauma mõjutab oluliselt inimese elukvaliteeti, ravi ja taastumine on pikaaegne ning sageli tüsistusterohke.
Seega peaks olema ettevaatlik ja püüdma eaka kodu kujundada turvaliseks ning vältida tegevusi, mis noorematel sugulastel lihtsamini välja tulevad. Teine oluline aspekt: keerukamad toimetused, nagu puude lõikamine või kodune suurpuhastus, tasub ette võtta alati kellegagi koos, kes aitaks või oleks õnnetuse korral valmis ka abi andma.
Väikelaste vigastushaigestumus on stabiilselt kõrge, iga seitsmes laps vanuses 0-4 eluaastat vajas 2011. aastal erakorralist arstiabi õnnetuse tagajärjel.
2010. aastal analüüsiti Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonda pöördunute laps-patsientide juhtumisi. Tulemused olid mõnes mõttes üllatavad, teisalt jälle ette ennustatavad.
Sageli pöörduti traumapunkti hilistel õhtutundidel ning õnnetused olid juhtunud mänguväljakul, kus väiksed lapsed olid sageli viibinud ilma täiskasvanu järelevalveta. Seega juhtuvad lastega õnnetused sageli siis, kui neil on tekkinud võimalus omapäi tegutseda või kui vanemad ei ole ohtusid ette näinud.
Mida teha paremini?
Eestis on olukord vigastussurmade ja ka haigestumuse osas läinud võrreldes 90-ndatel toimunuga paremaks, kuid põhjamaade tasemele pürgimiseks kulub veel aastaid. Samuti võtab veel aega teadlikkuse suurenemine, kuidas õnnetusi ära hoida. Aga üht-teist saab juba täna olukorra parandamiseks ette võtta:
- kaitsevahendite kandmine, esmalt just kiivri ja helkuri olemasolu liikluses;
- Turvalise keskkonna kujundamine nii kodus, tööl kui kogukonnas;
- Kodanikujulgus ja oskus sekkuda, kui märkate kaaskondseid riskivalt käitumas.
Haigekassa on läbi tervise edendamise projektide toetanud juba üle viie aasta kõiki maakondi ja kahte suuremat linna – Tartut ja Tallinna – vigastuste vältimise ja turvalise paikkonna loomise eesmärgil.
Neist kolm maakonda on liitunud rahvusvahelise «Safe Community»-võrgustikuga ja pälvinud vastava tiitli – nendeks on Rapla, Lääne ja Viljandi maakond. Sama tiitli nimel pingutavad ka Tallinn ja Tartu maakond.
Seega peaks elu Eestimaal muutuma turvalisemaks. Õnneks räägitakse meedia vahendusel juhtunud õnnetustest ilustamata, mis paneb ehk iga kodaniku hoolikamalt oma lähiümbrust hindama ja käitumist vastavalt sättima. Igaühe vastutus ja samas vastastikune lugupidamine on hea lähtekoht olukorra parandamiseks.
8. juunil 2012 korraldab Tervise Arengu Instituut koostöös sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja WHO Eesti esinduse ning teiste koostööpartneritega Tallinnas tervise edendamise konverentsi, mis räägib vigastuste vältimisest Eestis minevikus, täna ja unistades homsesse vaadates.
Terviseedenduse konverents 2012: Iga vigastus on ennetatav
Iga-aastane terviseedenduse konverents keskendub tänavu vigastuste ennetamisele. Konverents peetakse 8. juunil Tallinnas Vene Teatris (Vabaduse väljak 5).
Vigastuste ennetamisel on Eestis viimasel kahel kümnendil palju ja tulemuslikult ära tehtud, sellest hoolimata kuulub Eesti nende Euroopa Liidu riikide sekka, kus sureb vigastuste tõttu kõige enam inimesi. 2010. aastal kaotas vigastuse või mürgistuse tõttu Eestis elu 1135 inimest. Konverentsil toome välja senised edulood vigastuste ennetamisel Eestis ja Euroopas ning arutame, mis on tulevikule mõeldes olulisemad tegevussuunad.
Konverentsi eesmärk on jagada tõenduspõhist teavet vigastuste vältimise ja turvalisuse edendamise võimaluste kohta, anda ülevaade senistest saavutustest ning tõhustada koostööd erinevate partnerite vahel.
Konverentsi korraldab Tervise Arengu Instituut koos Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Maailma Terviseorganisatsiooni, Eesti Terviseedenduse Ühingu, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Maanteeameti ning Päästeametiga.
Konverentsile on oodatud turvalisuse edendamisse ja vigastuste ennetamisse panustavad spetsialistid kohalikul ja riiklikul tasandil, sealhulgas maakondade ja kohalike omavalitsuste tervise- ja turvalisuse nõukogude liikmed. Samuti on oodatud kuulama ja kaasa mõtlema laste- ja noorteasutuste esindajad, riigikogu ja valitsuse liikmed, kolmanda ja erasektori esindajad ja kõik teised huvilised.
Täpsema info konverentsi ja registreerimise kohta leiab veebilehtedelt www.tai.ee ja www.terviseinfo.ee ning koostööpartnerite kodulehtedelt.
Konverents on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Küsimuste korral pöörduda Tervise Arengu Instituudi koolitusspetsialist Jana Veenpere poole (jana.veenpere@tai.ee, tel 659 3923).