Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riik tahab lubada üliõpilasi arstiülesandeid täitma

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Sotsiaalministeerium seadis eesmärgi, et juba 2018. aasta lõpuks valmiksid esimesed 15 esmatasandi tervisekeskust. | FOTO: Toomas Huik

Kui praegu tohivad juhendaja käe all arstina töötada vaid residendid, siis tulevikus võivad ehk näiteks juba neljanda kursuse tudengid doktorite valvsa pilgu all arstiülesandeid täita.



Nimelt saatis sotsiaalministeerium eelmise nädala lõpus meditsiiniliitudele ja -seltsidele kirja, kus tehakse ettepanek töötada välja võimalused, kuidas oleks alles arstiteaduskonnas õppival tudengil võimalik arstitöö maitse suhu saada ehk töötada abiarstina.

Praegu saavad arstiüliõpilased töötada abiõena. Psühhiaatria eriala arst-resident Merit Tõnspoeg ütles, et võimalus abiarstina töötada oleks teretulnud kindlasti paljude arstitudengite seas.

«Tihtipeale on arstitudeng oma stuudiumi jooksul töötanud abiõena, aga see erineb oluliselt arstitööst,» põhjendas ta ning lisas, et seetõttu pole üliõpilasele abiõena töötamine hea praktika.

Tulevane konkurents


See tähendab, et abiarstisüsteem aitaks kaasa arstiteaduskonna lõpetanud tudengil sujuvamalt üle minna tulevasele arstitööle.

«Eelkõige näen peamise plussina praktika kiiremat ja paremat ühendamist teooriaga ning seeläbi tulevikus ravikvaliteedi tõusu,» liitus Tõnspojaga Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liige Reigo Reppo.

Ka arvas ta, et abiarsti koht aitaks tudengil ülikoolis õpitut paremini omandada. «Ma ei usu, et Tartu lähiümbruse maakonnahaiglates tekiks abiarsti kohti nii palju, et kõik soovijad tööle saavad, seega konkurents avatavatele kohtadele oleks paratamatu,» arvas Reppo.

Abiarstisüsteemi on Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts üritanud Eestis algatada juba kaks aastat.

Seltsi presidendi ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna viienda kursuse tudengi Kadri Mehevitsa sõnul peab abiarstide juures eelkõige mõtlema, et arstiabi kvaliteet ei kannataks. Samas Soomes juba selline süsteem toimib, ning kui võrrelda nende abiarstide ja arstide peale esitatud kaebusi, siis on kaalukausid võrdsed.

Mehevitsa sõnul tuli näiteks mõnedele Eesti arstidele üllatusena, et juba praegu käivad Eesti arstitudengid Soomes abiarstina tööl. «Paljud arvavad, et Soomes saab palju palka ja see on motiveerijaks, aga pigem on põhjuseks just see, et nad saavad praktiseerida oma tulevasel erialal,» rääkis Mehevits.

Juhendaja käe all


Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on väga oluline, et arstitudengid saaksid juba õpingute ajal arsti juhendamisel töötada. Samas lisas ta, et loomulikult peavad enne olema täidetud kindlad kriteeriumid ja töö saab toimuda kogenud juhendaja käe all.

Abiarst Soomes
• Tudeng võib töötada abiarstina, kui tal on läbitud vastava eriala eksam. Abiarsti suhtutakse kui arsti asendajasse.
• Tal on õigus kirjutada retsepte, saatekirju, töövõimetuslehti jms, aga ainult oma patsientidele.
• Abiarstil on ametlik juhendaja, kellele järelevalvamise eest palka ei maksta. Oma vigade eest vastutab tudeng ise.
Allikas: sotsiaalministeerium

Tagasi üles