Spetsialist: mehed ei ole rohkem kannatajad kui naised

Rivo Veski
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodutu mees. Pilt on illustratiivne.
Kodutu mees. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Tallinna Hoolekande Keskuse juhataja Imbi Eesmets ütleb, et ühiskonnas hakkamasaamise küsimuses ei saa rääkida soolistest erinevustest, vaid isikuomadustest tulenevatest eripäradest.

«Me kõik oleme ühtviisi surve all – nii naised kui mehed. See, kuidas see avaldub ja milliste tagajärgedega, pole sõltuvuses sellest, mis soost keegi on, vaid surve tajumisest ja talumisest ning objektiivsetest oskustest ja omadustest, mis taandub lõppastmes inimese isiksuse tüübini,» selgitab Eesmets.

Naised on Eesmetsa sõnul küll kohusetundlikumad. «Naistele on see bioloogiliselt programmeeritud, olles laste emad.»

Väga tugeva surve all on Eesmetsa sõnul ka naised. «Pole põhjust rõhuda soorollidele. Rollid võtame oma elus ise ja otsustame, mis rolle mängime ning kuidas keegi neid rohkem või vähem välja mängida otsustab või oma isiksusega kokku sobitab,» ütleb Eesmets.

«Kui on soov väita, et mehed on kannatajad, siis tõendeid tõepoolest leiaks. Aga objektiivselt võttes on ühiskond kõigi jaoks keeruline. Kui mees fookuspunkti võtta, siis ohud on tal täpselt samad, mis naistel ja lastel,» selgitab Eesmets.

Emadena on Eesmetsa sõnul naised meestest kohusetundlikumad ning mehed riskialtimad. «Rollide ja õpitud käitumisega saab seda taandada. Lahendada probleeme tsiviliseeritud moel,» ütleb Eesmets.

Seda, miks mehed sagedamini tee nn nullpunkti leiavad ja näiteks kodutuks jäävad, peab Eesmets ülemaailmseks trendiks. «Meeste riskikäitumine on nende bioloogilises olemuses. Sõltuvuskäitumine, iseenesevastane agressioon – sotsiaalsete oskuste puudumine toetatuna testosterooni tasemest on need, mis seda põhjustab. Mehi, kes kodutuks jäävad, on rohkem kui naisi, sest nende toetuspunkt kaob ja riskikäitumine ületab lihtsamini seda, mida normiks peetakse,» selgitab Eesmets.

Samas toob Eesmets välja, et riskikäitumist on hakanud esinema ka noorte tüdrukute seas. «Noorte puhul on viimase aja tendentsiks, et tüdrukute seas on kasvanud füüsiline agressiivsus, suitsetamine ja ka riskikäitumine. Mis seda põhjustab, seda ei saa praegu üheselt öelda,» märgib Eesmets, kelle sõnul kutsub ühiskond inimesi üha rohkem end avalikult kehtestama, tõestama, seda vahendeid valimata.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles