Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Õige toitumine võib päästa viljatusravist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Foolirikkad toiduained: maasikas. | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA

Tulevaste lapsevanemate õigest toitumisest sõltub väga paljus see, kas naine rasestub edukalt ja sünnib terve laps. Tasakaalustatud, B-grupi vitamiini folaadi poolest rikas toit aitaks Hollandi Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuse professori Regine Steegers-Theunisseni sõnul ka paljudel seni viljatutel paaridel loomulikul teel rasestuda ning paneks seejuures aluse lapse tervisele.

Herned. | FOTO: ELMO RIIG/SAKALA
Paprika. | FOTO: Margus Ansu
Salat. | FOTO: Margus Ansu
Idud. | FOTO: Toomas Huik

Kuigi tervislikud eluviisid on Tartu Ülikooli projekti «Happy Pregnancy» («Õnnelik rasedus») raames Eestit külastanud professori sõnul elulise tähtsusega juba enne rasestumist, ei ole ta sugugi kindel, et kõik ka oodatavast perelisast teada saades oma eluviise ja toitumist muudavad.

«Kõik inimesed ei tea, et suitsetamisest ja alkoholist tuleb loobuda ning toituma peab tervislikult juba enne eostamist. Nad ei tea sedagi, et seda peab tegema raseduse ajal. Samuti ei teata, et foolhapet (folaadi sünteetilist vormi – M. L.) peaks võtma juba enne rasedust ja mitte raseduse esimeste nädalate jooksul,» rääkis Steegers-Theunissen.

Põhjus, miks tuleks toitumist ja elustiili korrigeerida juba mitu kuud enne oodatavat rasestumist, peitub selles, et juba sel ajal pannakse alus lapse tulevasele DNA-le ehk pärilikkusainele.

Theunissen-Steegers selgitas, et tulevase lapse DNA metülatsioon, teisisõnu geenide programmeerimine, saab alguse juba enne rasestumist läbi sugurakkude – nii munarakkude kui seemnerakkude metülatsiooni. «See tähendab, et enne rasestumist on vaja piisavalt toitaineid, mis saavad hävitada oksüdatiivset stressi põhjustavaid vabu radikaale.»

Et see kehtib nii naise kui ka mehe kohta, rõhutas professor, et oma toitumise ja elustiili peab tõsiselt läbi mõtlema nii tulevane ema kui ka tulevane isa. «Tegemist on paariga, kes saavad lapse, mitte vaid naisega üksi. Naine ja mees peavad tervisliku toitumise osas teineteist toetama ka pärast rasestumist,» lausus ta.

Kui enne rasestumist mõjutavad toitumine ja elustiil tulevast last sugurakkude kaudu, siis pärast eostamist toimub geenide edasine programmeerimine ning DNA sünteesiks on vaja palju folaati ja ka tervislikku keskkonda.

«Me teame nii loomade kui ka inimeste peal tehtud uuringutest, et teatud aeg enne eostamist ja esimesed kolm kuud pärast eostamist on kõige olulisem aeg mitte ainult vanemate ja lapse, vaid ka tulevaste põlvkondade tervise ja reproduktiivtervise seisukohast,» rääkis professor.

Ta märkis, et oluliste toitainete puudus – teisisõnu kvantitatiivne alatoitumus – toob kaasa bioloogiliste protsesside häire, mille tagajärjel võib rasestumine rohkem aega võtta või tekib subfertiilsus ehk võimetus rasestuda või rasedust lõpuni kanda.

Samuti võivad lapsed sündida madala sünnikaalu või väärarenguga ning neid ohustab hilisemas elus suurem südame-veresoonkonna haiguste risk.

Samal ajal on aga professori sõnul suur probleem ka ületoitumine, millega kaasneb kvalitatiivne alatoitumus. See tähendab oluliste toitainete puudust, millega kaasnevad samad probleemid nagu kvantitatiivse alatoitumusega.

Folaat, mille tähtsusest raseduse ajal väga palju räägitakse, on aga Steegers-Theunisseni sõnul inimese toidusedeli kvaliteedi hea näitaja. Sest see, kelle veres on piisavalt folaati, sööb üldjuhul palju puu- ja köögivilju, mis tähendab omakorda, et ta saab toidust ka teisi vajalikke toitaineid ning tarbib suurema tõenäosusega vähem ebatervislikku.

Folaadi tähtsuse loote arengule avastas 30 aastat tagasi pediaatriaprofessor David Smith, kes tegi uurimistööga kindlaks, et emad, kel oli sündinud neuraaltoru defektiga laps, said toidust teistest vähem folaati. Et neuraaltorust kujuneb lootel välja pea- ja seljaaju, võib defekt kaasa tuua raskeid väärarenguid.

«Kui need naised oleksid võtnud foolhappe toidulisandit, saanuksid nad neuraaltoru defekti tõenäosust vähendada 70 kuni 80 protsendi võrra. Tema uuringutulemusi on kinnitanud katsed ja on kindlaks tehtud, et folaadivaegusel on suur mõju,» rääkis Steegers-Theunissen, kes alustas oma karjääri samuti folaadi ja loote väärarengute seoseid uurides.

Ta on jõudnud jälile folaadivaeguse tagajärgede täpsemale mehhanismile ning avastanud muu hulgas, kuidas ka B12-vitamiini ja teiste vitamiinide puudus ning üldisemalt kehv toitumine soodustab mitmesuguseid loote väärarenguid.

Kui rasedatele ning ka rasestuda soovivatele naistele – sest neuraaltoru sulgub juba sel ajal, kui naine teeb alles rasedustesti – hakati foolhapet toidulisandina riiklikult soovitama, jäi Steegers-Theunissen mõtlema, kas probleemi ei saaks lahendada hoopis toitumise abil.

Ning leidiski, et sama hea tulemuse saab tervisliku Vahemere dieediga, mis sisaldab palju köögivilju. «Samuti leidsime seose isa toitumise ja sperma kvaliteedi vahel ning ka rasestumise tõenäosuse vahel pärast viljatusravi,» rääkis ta.

Ent Steegers-Theunisseni soovitus alustada tervislike eluviisidega vähemalt kolm, ideaalis kuus kuud enne oodatavat rasestumist paneb mõtlema. Kas kõigepealt peaks siis kasutama rasestumisvastaseid vahendeid ning alles siis, kui paar on vähemalt kolm kuud tervislikult toitunud ning suitsetamisest ja alkoholist hoidunud, proovima rasestuda?

Professor jäi sellele küsimusele vastates endale kindlaks: tema suust kõlas kindel «jah». Mida peaksid aga arvama naised, kes ei taha oma vanuse tõttu enam ühtegi kuud kauem oodata, sest rasestumine võib neil niigi palju aega võtta?

«Minu sõnum ongi see, et kui parandad oma tervist, siis jääd ka palju kiiremini rasedaks. Ja me oleme seda tõestanud – riskitegureid vähendanud naistel suureneb rasestumise tõenäosus 9–36 protsenti. Lisaks oleme varasemates uuringutes näidanud, et paaridel, kes toituvad kunstliku viljastamise ajal väga tervislikult, on 50–61 protsenti suurem tõenäosus rasedaks jääda,» rääkis ta.

Professor on veendunud, et paljud inimesed ei vajakski kunstlikku viljastamist, kui nad toituks ja elaks tervislikult. Need võivad tema sõnul olla just nimelt need paarid, kelle puhul arstid laiutavad nõutult käsi: nii mehel kui ka naisel on uuringute järgi kõik korras, ent loomulikul teel rasedaks jääda miskipärast ei õnnestu.

«Ka suitsetamine vähendab oluliselt rasestumise tõenäosust – suitsetamise enda pärast ja lisaks kaasneb sellega sageli ka kehv toitumine. Suitsetamisel on mõju ainevahetusele, aga see mõjutab ka rakkude diferentseerumist ja igasugused bioloogilised protsessid saavad suitsetamise tõttu häiritud. Lisaks on tal toime epigeneetikale (pärilikkusaine programmeerimisele – M. L.), sest see suurendab oksüdatiivset stressi,» selgitas ta.

Professor lisas, et kõik, mis põhjustab liigset oksüdatiivset stressi, mõjutab ka epigeneetikat. Seega, nii naine kui ka mees, kes soovivad last saada, peavad juba kuus kuud enne rasestumist alkoholist ja suitsetamisest täielikult loobuma. Mitte ühtegi klaasi veini, mitte ühtegi suitsu.

Oksüdatiivset stressi võib aga põhjustada ka toidulisanditega liialdamine. Ka toidulisandina ei ole foolhapet hea võtta üle 0,4 milligrammi päevas ning Steegers-Theunissen ei soovita isegi niinimetatud supertoitudega liiga hasarti minna. Mõned uuringud on koguni näidanud, et vitamiinide ülemanustamine suurendab vähiriski.

Professor märkis, et sündides on inimene «valmis», programmeeritud ja peab kogu elu sellega leppima, seetõttu on tervislik toitumine ja tervislik elustiil väga olulised. «Ka vananemisega kaasnevad haigused on epigeneetilise programmeerimise häirumise tagajärg. Kui elada stressivabas keskkonnas ja süüa õiget toitu, võib elada väga kaua ja kaua võivad elada ka lapsed.»

Nii et kokkuvõttes on tema sõnum lihtne: vananemine ja sellega seotud haigused saavad alguse juba enne eostamist ja relv selle vastu võitlemiseks on meie enda kätes.

TOITUMINE JA RASEDUS

-Parim on alustada teadliku toitumise ja tervisliku eluviisiga kuus, kuid vähemalt kolm kuud enne planeeritavat lapse eostamist.

-Kõik, mis põhjustab liigset oksüdatiivset stressi – vale toitumine, suitsetamine, alkohol –, mõjutab ka pärilikkusaine (DNA) programmeerimist ja seeläbi tulevase lapse tervist.

-Nii naine kui ka mees peavad juba enne eostamist alkoholist ja suitsetamisest täielikult loobuma.

-Oluline on tasakaalustatud, tervislik toitumine tervikuna, kuid eriti folaat (B9-vitamiin), mille saamiseks tuleb süüa ohtralt puu- ja köögivilju.

-Toidust on vajalikku folaadikogust siiski raske saada, seetõttu peaks toidulisandina juurde võtma selle sünteetilist vormi foolhapet, kuid mitte enam kui 0,4 mg (400 µg) päevas.

-Rasestumiseelsel ja -järgsel ajal on sobiv foolhappe kogus 0,2 mg toidust + max 0,4 mg toidulisandina, ülemanustamine põhjustab samuti oksüdatiivset stressi

-Ema rasedusaegse foolhappe puuduse tagajärjel võivad lootel tekkida suulae deformatsioonid, seljaaju song, ajukahjustused, sündida enneaegsed või madala sünnikaaluga lapsed ja lapse hilisem areng võib olla aeglane ning õppimisvõime nõrgem.

-Parimad foolhappe allikad on rohelised taimeosad, kaunviljad, nt läätsed, herned ja oad ning looma siseelundid, näiteks neerud ja maks.

-Ekstreemsed dieedid, kuid ka liigne toidulisandite ja niinimetatud supertoitude tarbimine on tervisele ohtlik.

-Taimetoitlased peavad olema väga ettevaatlikud sojatoodetega, sest naissuguhormooni östrogeeni toimet matkiv soja võib takistada rasedaks jäämist.

-Rasvumine on ebatervislik, kuid ka kaalulangetus põhjustab oksüdatiivset stressi ja sellistes tingimustes küpsenud sugurakud ei ole eostamiseks parimad.

-Rasvunud inimeste puhul kestab eostamiseelne periood vähemalt aasta: kolm-neli kuud kaalust allavõtmiseks ning vähemalt kuus kuud tervisliku kehakaalu säilitamiseks ja organismi taastumiseks.

Allikad: professor Regine Steegers-Theunissen; toitumine.ee

FOOLHAPPE ALLIKAD

100 grammi toidu foolhappesisaldus mikrogrammides:

-Nisuidud 1250

-Keedetud uba 330

-Paprika ja hiina kapsa salat 391

-Maksastrooganov 260

-Porrulauk 220

-Värsked maasikad 194

-Värsked herned (ilma kaunata) 170

-Salat mitmesugustest lehtköögiviljadest 130

Allikas: haigekassa

Tagasi üles