Magamise ajaks läätsede silma jätmine lõppes traagiliselt

Triin Ärm
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läätsi kasutades tuleb järgida hügieeninõudeid.
Läätsi kasutades tuleb järgida hügieeninõudeid. Foto: SCANPIX

Magamise ajaks kontaktläätsed silma jätnud mehel tekkis vasakus silmas ohtlik bakteriaalne infektsioon ja teda ootab ees operatsioon.

Alguses tundis läätsed silmas maganud Groeschen Chad (39) silmas sügelust, kirjutab CNN. Esmalt pidas mees seda allergiaks, seejärel kahtlustas ta põskkoopapõletikku. Tal ei olnud aimugi, et tegelikult oli probleem hoopis kontaktläätses.

Ameerika Cincinnati  silmakliiniku arstid avastasid, et Groescheni silmas oli bakteriaalne nakkus, mis hävitas kiiresti ta silma välise kaitsekihi, sarvkesta.

Groeschen kandis kontaktläätsi, mida võib kanda järjest nädal aega, nii päeval kui ka öösel. Läätsed võttis ta ära vaid korra nädalas, et neid puhastada. Öösiti kandis ta läätsi mugavusest, sest nii ei pidanud ta nende silmapanekule ja äravõtmisele aega kulutama.

See mugavus tekitas tal tõenäoliselt aga rasket tüüpi bakteriinfektsiooni, ütles haige silma ravinud doktor William J. Faulkner. Nakkus hävitas Groescheni sarvkesta nii suurel määral, et ta silmal on nägemist häiriv arm ning arsti sõnul võib ta vajada sarvkesta siirdamist.

Kuigi Ameerika toidu- ja ravimiamet (FDA) on seesugused läätsed heaks kiitnud, hoiatab Ameerika oftalmoloogia akadeemia nende läätsede kandjaid suurenenud infektsiooniohu eest.

Groeschen on aga vaid üks paljudest ameeriklastest, kes kasutab kontaktläätsi silmadele ohtlikul viisil. Haiguste leviku tõkestamise ja preventsiooni keskuse värskest raportist selgus, et Ameerika 41 miljonist täiskasvanust, kes kannavad kontaktläätsi, kasutab, puhastab ja hoiustab 99 protsenti neid ebahügieeniliselt.

Kõige sagedasem viga oli läätsedega magamine või tukastamine. Samuti kanti vananenud läätsi ning venitati uue paari ostmisega. Nii mõnedki käisid läätsedega duši all, nii võivad aga silma sattuda vees olevad bakterid. Peale selle hoidis osa inimestest läätsi vanas konteineris või läätsevedelikus.

Doktor Jennifer R. Cope tõdes, et läätsekandjad teevad sageli vähemalt üht neist tegevustest. Cope tõdes, et mida rohkemaid eespool välja toodud tegevustest teha, seda suurem on tõenäoliselt infektsioonirisk.

Raportist selgus, et kolmandik läätsekandjatest peab pöörduma mingil hetkel arsti poole punaste või valulike silmade tõttu.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles