Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mida teha, kui haigestud raseduse ajal grippi või noroviirusesse?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Piotr Marcinski / Panther Media / Scanpix

Viimasel ajal on Eestis liikvel mitmeid tõsiseid viiruseid, mistõttu tasub ka rasedatel teada, kuidas nendesse haigustesse nakatumise korral käituda.

Ämmaemanda nõuandetelefoni 12252 asutaja Liina Normeti sõnul on viimasel ajal paljud helistajad tundnud muret selle pärast, kas ja kuidas on gripp ja muud viirushaigused lootele ohtlikud ja kuidas neid ravida. Normet andis nõu.

Kõhugripp

Kui rasedal naisel ilmnevad järsku algav äge kõhulahtisus (vesine roe), millega kaasneb oksendamine, siis tõenäoliselt on ta  haigestunud kõhugrippi, mille põhilisteks põhjustajateks on noro- või rotaviirus, mis levib suures osas mustade käte vahendusel. Tegu on ägeda soolenakkusega millega kaasneb oksendamine, ka iiveldus, üldine halb enesetunne ja väike palavik.

Haigusnähud tekkivad enamasti ühe kuni kahe päeva möödudes kokkupuutest, kuid võivad ilmneda ka varem. Haigusnähud kestavad tavaliselt 24–60 tundi ning viiruse läbipõdenud inimene on nakkusohtlik kaks kuni kolm päeva kuni kaks nädalat.

Spetsiifilist ravimit kõhugripi vastu ei ole. Kõige olulisem on vedeliku piisav tarbimine. Rase peaks jooma vedelikku vastavalt  kehakaalule, kusjuures tarbitud milliliitrite arv peaks olema 30-kordne kehakaal. Näiteks 60kg kaaluv naine peab joome 60x30 ehk 1800 ml ehk 1,8 liitrit vedelikku päevas.

Naistel, kes jäävad kõhugrippi raseduse ajal, tuleks vedelikku kindlasti tarbida rohkem ja väikeste koguste kaupa. Soovitatav on juua gaseerimata vett, kummeliteed või vähese suhkruga mahlajooke. Kindlasti peaks nõu pidama ka arsti või ämmaemandaga.

Gripp

Kõhugrippi tuleb eristada nii-öelda päris gripist, mida põhjustavad A- ja B-gripiviirused.    WHO Euroopa Regionaalbüroo andmeil võib gripp rasedal kulgeda raskelt ja põhjustada tõsiseid tüsistusi. Raseduse ajal tekivad immuunsüsteemi, südame ja kopsude talitluses ajutised muutused, mille tõttu võivad rasedad põdeda grippi raskemal kujul. Grippi haigestumisel on rasedatel suurem tõenäosus sattuda haiglasse ja ka surra. Gripihaige raseda veel sündimata last ohustavad ka enneaegne sünd ja alakaalulisus.

Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Vähemalt sama oluline on levik saastunud käte vahendusel. Gripi inkubatsiooniperiood on keskmiselt kolm kuni seitse päeva.

Raseduse ajal võib  gripp  rasedatel kulgeda erineva raskusega. Kergemal juhul piisab tavaliselt sümptomaatilisest ravist. Kõige olulisem, esmaste haigusnähtude esinemisel (palavik, köha, peavalu ja kurgu- või lihasvalu) on püsida kodus ja puhata. Kui haigus algab äkiliselt kõrge palavikuga (38° C ja rohkem), peaks lapseootel naine võtma ühendust perearsti, ämmaemanda või günekoloogiga ja tervise halvendedes pöörduma 48–72 tunni jooksul arsti vastuvõtule, et teostada gripitest. Näiteks peaks arsti või ämmaemanda poole kindlasti pöörduma siis, kui tekkivad hingamisraskused, valu või surve rinnus või kõhus, äkiline peapööritus või segasus, tugev või korduv oksendamine, loote liigutuste vähenemine või kadumine ning kõrge palavik, mida ei õnnestu ravimitega langetada.

Grippi ravitakse tavaliselt Tamifluga, mille toimeaine on oseltamivir. See on retseptiravim, mida Euroopa ravimiameti inimravimite komitee (CHMP) soovitab gripipandeemia korral välja kirjutada ka rasedatele. Tamiflu ei asenda siiski gripivastast vaktsineerimist.

Vaktsineerimine

Raseduse ajalgi saab vaktsineerimisega grippi ennetada. Kuna gripivaktsiin kuulub surmatud viirust või selle antigeene sisaldav vaktsiinide hulka, siis võib seda raseduse ajal kasutada. Arvestada tuleb aga sellega, et gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.

Gripivaktsiini võib teha igal raseduse trimestril. Mitmed rahvusvahelised uuringud, mis on tehtud eelmisel gripihooajal riikides, mis korraldasid suuremal hulgal vaktsineerimisi ja rasedad olid riskigrupis,  kinnitavad vaktsiini kasulikkust. Gripiviirusesse nakatumise ajal vaktsiin ei aita ning samuti ei toimi gripi puhul antibiootikumid.

Kuidas gripist hoiduda?

  1. Vaktsineeri ennast gripi vastu. Vaktsineerimine on vastunäidustatud munavalgu või mõne muu vaktsiini koostisosa ülitundlikkuse korral ja ägeda palavikulise haiguse ajal.
  2. Toitu tervislikult ja mitmekesiselt.
  3. Väldi haigete inimestega kokkupuudet; pereliikme haigestumisel on soovitav kasutada maski.
  4. Ole füüsiliselt aktiivne ja viibi võimalikult palju värskes õhus, riietu ilmastikule vastavalt, samuti õhuta ka kodus tube.
  5. Puhkus ja piisav uni
  6. Pese käsi!

Ämmaemandate nõuandetelefoni kohta saad rohkem infot veebist ja Facebookist.

Tagasi üles