Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Mis vahe on migreenil ja peavalul?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Peavalu ei pea kannatama. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Mitte kõik peavalud ei valuta samamoodi. Migreeni puhul võivad meelekohad tuksuda mitu päeva. Teistsuguse, pingelise peavalu korral kiirgab valu kaela ja otsaette ning võib kaduda paari tunniga.

Business Insider aitab peavalu erinevaid tüüpe ära tunda. Vastavalt sellele oskab inimene ennast peavalu korral paremini aidata.

Ninaõõne peavalu hõlmab enda all põskede, nina, kulmude ja otsaesise piirkonda, mis võivad valutada, tunduda «paksud» või surve all. Sümptomiteks on veel vesine või kinnine nina ja väsimus. Pikali heites või taha nõjatudes survetunne suureneb.

Pingepeavalu võib olla krooniline või episoodiline. Krooniline valu võib kesta 30 minutit kuni paar päeva ja esineb üsna sageli. Episoodiline peavalu läheb järk-järgult intensiivsemaks ja algab tavaliselt keset päeva, seda esineb üldjuhul üks kuni kaks korda kuus. Tundlik on kogu kolp, kael ja ka õlad, survetunnet esineb otsaesisel, meelekohtadel ja kuklas.

Migreen kulgeb läbi nelja staadiumi, kuid mitte kõik ei koge kõiki staadiumeid. Kõige pealt on esmased sümptomid (paar päeva enne migreeni): toiduisud, tujukõikumised, kaelakangus, janu, sage haigutamine. Teises staadiumis näeb inimene silme ees valgeid laike või välgatusi ning pilk võib olla hägune ja keha võib teha kontrollimatuid liigutusi.

Kolmas staadium on alles see, kus peavalu ründab. Meelekohtades püsib peavalu 4 - 72 tundi, millega võib kaasneda pearinglus, valgustundlikus, iiveldus, oksendamine ja hägune nägemine. Viimases ehk neljandas faasis, mis on kuni päev pärast migreeni, võid tunda end segaduses olevat, tujukana või oimetult.

Tagasi üles