Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Said herilaselt sutsaka ja ei läinudki paiste? Kiirabiarst selgitab, miks järgmine kord võib hullemini minna

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suvel ei tohiks juua läbipaistmatutest pudelitest ega purkidest, sest alati ei pruugi sinna ronivat herilast või mesilast märgata. | FOTO: PantherMedia / Scanpix /Giuseppe Anello

Äge allergiline reaktsioon võib inimest tabada isegi siis, kui varem pole sama põhjus allergiahoogu vallandanud.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna ülemarst-osakonnajuhataja Lilian Lääts. / Erakogu

Allergiline reaktsioon on see, kui organism reageerib liialdatult mingile ainele. Liialdatud reaktsioon võib inimesele tähendada kõigest tagasihoidlikke paikseid sümptomeid või koguni eluohtlikku anafülaktilist šokki. Näiteks paari aasta eest suri herilaselt nõelata saanud Vastseliina päästekomando meeskonnavanem Madis Soesoo allergilise šoki tagajärjel.

«Anafülaktilises šokis tekivad üldsümptomid väga kiiresti. Patsient ei saa enam hingata või kaotab teadvuse vererõhu languse tõttu. See võib lõppeda surmaga, mida aga esineb õnneks väga harva,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla kiirabiosakonna ülemarst-osakonnajuhataja Lilian Lääts.

Tema hinnangul esineb kergemat allergilist reaktsiooni üsna tihti, raskemaid reaktsioone aga harvem. Raskemaid reaktsioone tekib sagedamini lastel. «See võib olla sellest, et täiskasvanud teavad enda kohta, millele nad allergilised on, ja oskavad sellest hoiduda,» lisas ta.

Kõige sagedamini põhjustavad ägedat allergilist reaktsiooni mõned toiduained, ravimid ja putukahammustused. Allergiat põhjustavatest toiduainetest oskavad inimesed tavaliselt hoiduda. «Suviti puutume nii kiirabis kui ka erakorralise meditsiini osakonnas sagedamini kokku reaktsiooniga mesilase ja herilase nõelamisele,» rääkis Lääts.

Seetõttu soovitab arst hoiduda suvel joomast plekkpurgist või läbipaistmatust pudelist, sest pole näha, ega sinna mesilast või herilast pole roninud. «Nii saadakse tavaliselt nõelata keelde või kõrri, millele võib järgneda kiiresti arenev turse, mis võib olla väga ohtlik,» hoiatas ta.

Allergeeniga kokku puutudes võib sellele kohale tekkida punetus, valu või turse. Üldsümptomitena võivad inimest tabada hingamisraskused, hääl võib minna kähedaks ja astmaatikutel võib tulla peale astmahoog. Nahale võib tekkida sügelev kublaline lööve.

Mida kiiremini allergia üldsümptomid tekivad, seda ohtlikuma reaktsiooniga on tegemist ja seda kiiremini tuleks midagi ette võtta.

«Kui lööve tekib mitu tundi hiljem, siis tõenäoliselt see ka taandub iseenesest mõne aja möödudes. Kui aga sümptomid avalduvad mõne minutiga, tuleb kindlasti kohe kiirabi kutsuda,» ütles Lääts. Eriti kiire on eraldatud maakohas, kuhu kiirabi ei pruugi nii kiiresti jõuda.

Kuidas aidata

Üksinda kodus olev inimene peaks ägeda allergilise reaktsiooni puhul kutsuma kiirabi. Kui inimene teab oma allergiaid, võiks tal kodus olla allergiavastased tabletid, mida leiab apteegi käsimüügist. Matkale või suvilasse sõites tasuks need alati kaasa võtta.

«Kui inimesel on esinenud rasket allergilist reaktsiooni, peaks tal alati kaasas olema adrenaliini automaatsüstal, sest varasem raske allergiline reaktsioon tõstab märkimisväärselt tõenäosust, et see tuleb kunagi veel,» lisas ta. Iga järgmine reaktsioon võib olla raskem ja kulgeda kiiremini. Inimene võib sattuda eluohtlikku seisu lausa mõne minutiga.

Äge allergiline reaktsioon ei tähenda alati vaid kõriturset, reageerida võib ka südame-veresoonkond. «Veresoonte läbilaskvus suureneb allergilise reaktsiooni tulemusena ja piltlikult võib öelda, et verest jookseb plasma kudedesse ja vererõhk langeb alla kriitilise piiri. Sel juhul on tegemist anafülaktilise šokiga,» selgitas Lääts.

Kõriturse on üks hirmutavamaid ja ohtlikemaid sümptomeid – eriti lastel. Väikese lapse kõri võib kinni pigistada kõigest millimeetrine turse hingetorus. Pärast kiirabi kutsumist tuleks anda lapsele allergiaravimeid, kasutada võimalusel laste adrenaliini automaatsüstalt või teha inhalaatoriga auru, et kõri avatuna hoida. Aur peaks olema kindlasti jahe, mitte kuum, sest kuumus soodustab turset veelgi.

«Kindlasti tuleks esimesel võimalusel lõpetada kontakt allergeeniga,» rõhutas arst. Näiteks mesilase nõel välja võtta või nahale sattunud aine maha pesta. Kui allergia põhjustajat hingati sisse auruna, tuleks sellest ruumist kiiresti värske õhu kätte minna. Suures ehmatuses aga sageli selle peale ei tulda.

Tasub teada, et isegi kui inimesel pole varem näiteks herilase nõelamisele tugevat reaktsiooni olnud, ei tähenda see, et seda ei teki kunagi. «Esimene kord allergeeniga kokku puutudes organism alles õpib sellele reageerima, järgmisel korral võib tekkida samale ärritajale raske üldreaktsioon,» hoiatas Lääts.

Iga allergilise reaktsiooni korral ei ole kindlasti vaja kiirabi kutsuda. Numbrile 112 tuleks helistada eelkõige kõri-, keele- või näoturse puhul või kui nahalööve tekib väga kiiresti, mõne minutiga. Kui sellised sümptomid arenevad aeglaselt, näiteks paari tunni jooksul, võib inimene ise erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.

Kergemate allergiliste reaktsioonide puhul peaks otsima abi apteegi käsimüügiravimitest. Küll aga ei pruugi need kohe mõjuda – toime võib saabuda alles siis, kui ravimit on juba paar päeva võetud. Lääts lisas, et kindlasti peaks esimesest allergilisest reaktsioonist rääkima perearstile, kes oskab anda nõu, milliseid ravimeid kodus varuks hoida ja kas on vaja teha allergiatest, sest tihtipeale pole muidu võimalik välja selgitada, mis hoo vallandas.

Kurikuulus

Kivimäe perearstikeskuse perearst Karmen Jolleri sõnul temalt väga sageli ägeda allergilise reaktsiooni kohta ei küsita. «Enamik inimesi teab, et see reaktsioon on väga tõsine ja hirmutav, mistõttu ollakse sellest kuulnud,» lisas ta.

Ka ei saa perearsti hinnangul öelda, et suviti küsiksid inimesed sagedamini adrenaliini automaatsüstla retsepti. «Enamasti tekib allergiline reaktsioon seoses toiduga ja reaktsiooni tugevus võib mõnel allergikul sõltuda ka söödud toidu kogusest,» lausus ta.

Joller lisas, et kui inimene teab, et tal võib tekkida üliäge allergiline reaktsioon, tasuks adrenaliinisüstal endaga alati kaasa võtta. Lisaks oleks mõistlik selle kasutamine endale ja lähedastele kohe pärast soetamist selgeks teha.

«Anafülaksia ei tule kindlasti tühjalt kohalt, sellele eelneb tavaliselt varasem kokkupuude sama ainega, enamasti eelneb ka kergem allergiline reaktsioon,» lausus perearst.

Ta lisas, et kui näiteks herilase, mesilase või muu putuka hammustusest tekib ulatuslik turse käel või jalal, tuleks sellele kohale asetada külma. «Selline turse ei vaja EMO-sse pöördumist, vaid laheneb iseenesest, aega võib kuluda isegi mitu nädalat,» ütles Joller ja soovitas mure korral pöörduda perearstikeskusse.

Tagasi üles