Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Millal võiks vaimse tervise probleemide pärast töölt koju jääda?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Väsinud inimene vajab pausi, mitte ei pea end puhkuseta edasi piitsutama. | FOTO: PantherMedia / Scanpix / Craig Robinson

Kui välismeedias räägitakse sageli vaimse tervise pärast töölt puhkepäeva võtmisest, siis Eestis ei ole see levinud.

«Kindlasti võiks selline variant olemas olla, see aitaks ennetada pikki haiguslehti,» lausus Anna-Kaisa Oidermaa, nõustamisega tegeleva MTÜ Peaasjad tegevjuht ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku kliiniline psühholoog.

Eestis võetakse vaimse tervisega seotud murede korral pikem haigusleht pigem siis, kui näiteks depressiooni või ärevushäire diagnoos on juba saadud.

Millal võiks ühe päeva töölt vabaks võtta?

Depressioon pole tühine asi, mille inimene on ise välja mõelnud – see on reaalne haigus ja mõjutab kõiki eluvaldkondi.

Ühest-kahest nn vaimse tervise päevast võib olla abi, kui inimene tunneb, et on ülemäärases stressis, tal on väga raske keskenduda või valdab teda kurnatus. «Inimene väsib kiiremini, see ei ole viljakas tööpäev,» selgitas spetsialist. Ta lisas, et paljud inimesed, kel on raske ja kel ei õnnestu kõik nii, nagu peaks, otsustavad end sellises olukorras veelgi rohkem pingutama sundida.

«Olen jäänud laisaks ja rumalaks, pean end eriti piitsutama – aga see võib viia murdumiseni,» kirjeldas Oidemaa levinud arusaama. Tegelikult peaks sellises olukorras hoopis natukeseks aja maha võtma ja pinget vähendama. «Sellisel juhul võiks võtta kas või ühe päeva, et ennast laadida,» lisas psühholoog.

Sel päeval soovitab spetsialist võtta ette just neid tegevusi, mis aitavad lõõgastuda, stressitaset alandada ja tekitavad positiivseid emotsioone. Need tegevused võivad inimeste jaoks olla väga erinevad. «Mõnel aitavad stressi vähendada aktiivsed tegevused, mõnele sobib pikutamine või raamatu lugemine,» tõi kliiniline psühholoog näiteks. Inimene peaks püüdma ise aru saada, mis aitab tal rahulikku tunnet tekitada.

Kui töö kasvab üle pea

Kui aga töö tekitab pingeid, siis peaks olema võimalik sellest avatult rääkida ja tööandja peaks seda aktsepteerima. «Kui ei jaksa, siis võib ka aja maha võtta, näiteks ei pea olema öö läbi meil valves,» rääkis psühholoog. Tema sõnul peetakse tööga seotud ülekoormust praegu pigem töötaja isiklikuks probleemiks, millega igaüks peaks ise tegelema. Kui aga arutada neid muresid kas või kolleegidega, on võimalik nii mõnigi pinget tekitav tööülesanne teistmoodi korraldada.

Anna-Kaisa Oidermaa/ Erakogu

Vahel on aga stressiseisund välja kujunenud pika aja jooksul ja siis ei pruugi ühest-kahest vaimse tervise päevast piisata ning töölkäimisest tuleb teha pikem paus. «Ideaalses maailmas võiks kaaluda, kas on mingid tööülesanded, mida saaks ikkagi teha, et inimene ei jääks tööelust päris kõrvale,» rääkis Oidermaa.

Lisaks võib näiteks kolleegidega lõunatamas või kohvi joomas käia, et vaimse tervisemurega inimene ei jääks töökeskkonnast päris eemale ning ei tunneks end seetõttu isoleerituna. «Kui inimesed on depressioonis, siis nad sageli kas ei taha või ei jaksa suhelda,» rääkis kliiniline psühholoog. Sel juhul ei tasu aga depressioonis inimest karta või arvata, et teda ei tasuks näiteks taktitundest torkida.

Püüa toetada

Pigem tuleks just küsida, kuidas tal läheb. Vastasel juhul võivad depressioonis inimesel üksinduse ja lootusetuse tunne süveneda. «Suhtlemine annab mõnikord häid emotsioone ja hea oleks, kui mõni kolleeg endast aeg-ajalt märku annaks, isegi kui depressioonis inimene ei jäta muljet, et see talle väga meeldib,» rääkis spetsialist.

Mõnikord isegi kardetakse vaimse tervise probleemiga inimest. Oidermaa sõnul tuleb see tihti teadmatusest ja on tegelikult alusetu hirm. Arvatakse näiteks, et ei osata talle midagi öelda, või peljatakse, et vaimse tervisemurega inimene teeb midagi ettearvamatut või rikub tuju ära. Spetsialisti sõnul võiks aga pigem mõelda sellele, kuidas lähedasele inimesele toeks olla.

Peale tuttavate või töökaaslastega suhtlemise tasuks vaimse tervise tõttu pikemalt kodus olles tegelda ka rahustavate tegevustega, et pingeid vähendada. Abi on nii liikumisest, korralikust unest kui ka tervislikust toitumisest. «Paljudel juhtudel on uni häiritud ja see muudab enesetunde veel kehvemaks,» selgitas kliiniline psühholoog.

Juhul kui inimene on olnud näiteks paar nädalat töölt puhkusel ja pingetunne ei taha selle aja jooksul üle minna, tasuks pöörduda alguses perearsti poole, kes saab siis vajadusel suunata psühhoterapeudi vastuvõtule.

Millal otsida abi?

«Kui uni on häiritud, siis võib see kujuneda häireks,» ütles Oidermaa. Magamatus mõjutab ajukeemiat ja süvendab teisi probleeme. Inimene saab ise mõõta – kas ta magab keskmiselt umbes kaheksa tundi rahulikku und või mitte.

Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole ka siis, kui kimbutavad elutüdimuse mõtted ja ainus lahendus halvale enesetundele tundub äraminek. «Siis tuleks pöörduda kohe, mitte oodata näiteks kaks nädalat,» manitses spetsialist.

Vaimse tervise probleemid võivad inimese elu halvata. «Oleneb sellest, kuidas me probleemidesse suhtume – meie peame neid haigusteks, mida on võimalik ravida ja milles inimene ise ei ole süüdi,» rääkis Oidermaa, kellele teevad muret inimeste hoiakud seoses vaimse tervisega. Spetsialist rõhutas, et see ei ole iseloomu nõrkus, kui inimene haigestub depressiooni või tal esineb ärevushäire.

«Depressioon pole tühine asi, mille inimene on ise välja mõelnud – see on reaalne haigus ja mõjutab kõiki eluvaldkondi,» rääkis psühholoog. Ta lisas, et üle kogu maailma on depressioon üks peamisi töövõimekaotuse põhjuseid. Depressiooni põdevatest inimestest pöördub ravile aga vaid kolmandik.

Soovitused vaimse tervise hoidmiseks töökohal

  • Suhelge vahetult, rääkige omavahel rohkem ja võimalusel vältige ainult IT-suhtlust.
  • Olge sõbralikud ja väärtustage viisakat suhtlemiskultuuri
  • Võtke asju huumoriga.
  • Liikuge rohkem, minge trepist jalgsi ja tehke lõunaajal väike jalutuskäik väljas.
  • Puhake ja magage piisavalt.
  • Pidage lugu nn digihügieenist, tehke meedia- ja nutiseadmete paaste.
  • Vältige halvustavat kõnepruuki vaimse tervise teemadel.
  • Püüdke märgata ja pakkuda tuge, kui kellelgi on muresid või probleeme.
  • Kui tunnete, et olete ise hädas, siis ärge häbenege sellest rääkida.
  • Leidke usaldusisik, kellega oma muret jagada või kellest oleks abi mure vahendamisel ülemusele.

Koostajad: peaasi.ee ja advokaadibüroo Derling

Tagasi üles