Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Kehalise haigusega käivad tihti käsikäes vaimsed mured

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Inimese paranemist mõjutab nii tema füüsiline kui ka vaimne tervis. | FOTO: Dominic Lipinski/PA Wire/Press Association Images/Scanpix

Kroonilisest füüsilisest haigusest on võimalik paraneda märksa kiiremini kui ravida sellega kaasnevat, sageli tähelepanuta jäävat depressiooni või ärevust.

Vaimse tervise ühenduse Peaasi tegevjuhi ja kliinilise psühholoogi Anna-Kaisa Oidermaa sõnul suurendab füüsilise tervise krooniline haigus kordades tõenäosust haigestuda vaimse tervise häiresse, näiteks depressiooni või ärevushäiresse: «On ju arusaadav, et kui inimene on kaotanud oma hea tervise, tema elukvaliteet on alanenud ja prognoos on ebakindel, suureneb mure tuleviku pärast».

Oidermaa sõnul tuleb keha ja vaimu käsitleda ühtse süsteemina, kus iga osa mõjutab terviku toimimist. «Kui inimesel on lootust ja elutahet, on ta ka motiveeritud selle nimel tegutsema, et ikka edasi elada,» selgitas ta.

Depressiooni puhul, millele on omane lootuse ja elurõõmu kadu, teotahtetus ja kurnatus, on kliinilise psühholoogi sõnul ise ennast aga väga raske aidata.

Füüsilise haigusega kaasnevat vaimse tervise probleemi ravides paraneb elukvaliteet, pikenevad eluaastad, väheneda võivad ka ravikulud, rääkis Oidermaa. «Kui inimene on vaimselt heas seisus, on tal lihtsam järgida raviskeeme, vajadusel muuta elustiili ja otsida tuge lähedastelt või sotsiaalsüsteemilt,» lisas ta.

Haigustest, mida seostatakse vaimse tervise halvenemisega, nimetas Oidermaa südame- ja veresoonkonna haigusi, diabeeti, vähki, seedeelundkonna haigusi, kroonilist valu ja väsimust, fibromüalgiat ja ärrituva soole sündroomi.

Seos kehtib mõlemat pidi

Vaimse ja füüsilise tervise seos kehtib Oidermaa sõnul ka teistpidi – inimesel, kel on vaimse tervise häire, võivad kergemini avalduda füüsilise tervise haigused.

Kroonilisest haigusest põhjustatud vaimse häire riskigrupi moodustavad tema sõnul inimesed, kellel on elus peale haiguse ülemäärast stressi või raskeid elumuutusi, majanduslik surve, nõrk sotsiaalne tugivõrgustik, samuti on riskifaktoriks vaimse tervise probleemide esinemine perekonnas või traumaatilised kogemused lapsena.

Kui sageli on vaimse häire põhjustaja krooniline haigus, ei ole Eestis uuritud. Oidermaa sõnul on mujal maailmas leitud, et näiteks 15 protsendil südame- ja veresoonkonna haigustesse surnud meestest peetakse üheks peamiseks haiguse riskiteguriks vaimse tervise häiret.

«Siit võiks järeldada, et terviseriske hinnates võiks näiteks depressiooni sõeltestimine olla sama tähtsal kohal kui muude tervisenäitajate jälgimine,» ütles ta. Ta lisas, et kui depressiooni õigel ajal märgata, võib meeste eluiga pikeneda, kuna peale südame- ja veresoonkonna haiguste on depressioon riskiteguriks ka suitsiidile.

Uusi psüühikahäirete haigusjuhte on igal aastal umbes 25 000. Levinumad haigused on meeleoluhäired, eelkõige depressioon ja ärevushäired, mis on ka suurimad töövõimekaotuse põhjustajad, rääkis Oidermaa.

Tema sõnul jääb kaks kolmandikku depressioonijuhtudest ravimata. «Arvata võib, et suuremal osal juhtudest jääb ka krooniliste kehaliste haigustega kaasnev vaimse tervise probleem ravita,» ütles ta.

Hoida tuleb meeldivaid harjumusi

Kliinilise psühholoogi sõnul on suurema stressi korral väga tavaline, et oma elust jäetakse välja kõik, mis varem on olnud meeldiv. «Muidugi on teatud seisundite korral võimatu eluga samal viisil edasi minna, sest kohanemiseks on tarvis aega ja vaimset ressurssi, et teha muudatusi ja leida edasi elamiseks sobivad viisid,» selgitas ta.

Psühholoogi sõnul saavad haigestunu lähedased, tuttavad ja kolleegid palju ära teha inimese meeleolu tõstmiseks. Haigestunut ei taheta sageli tülitada ja arvatakse, et tal on parem olla omaette – tegelikult on Oidermaa sõnul üks väga oluline elukvaliteedi ja haigusega toimetuleku ennustajaid just see, kui tugevad on suhted teiste inimestega. «Teised inimesed võiksid haigestunuga kontakti hoida ning rõhutada ja väärtustada neid omadusi, mis ei ole haigusest mõjutatud,» andis ekspert nõu.

Tähelepanu tuleks pöörata ka haigestunud inimeste pereliikmete vaimsele tervisele. Eriti oluline on märgata laste toimetulekut juhul, kui ema või isa on haigestunud, rääkis Oidermaa. Lastega tuleks tema sõnul haigusest kõnelda neile arusaadavate sõnadega ja peres täpselt läbi arutada, kuidas muutusega kohaneda. «Muidu võivad laste vajadused jääda rahuldamata ja nad kipuvad võtma eale kohatut vastutust,» lausus ta.

Oidermaa sõnul ei ole teada, kas kroonilise füüsilise haigusega kaasnevat psüühikahäiret on võimalik täielikult ennetada. Tema sõnul on hea vaimse tervise aluseks piisav uni, liikumine, tervislik toitumine ja mõnuainetest hoidumine.

Kui sümptomid nagu meeleolu- ja motivatsioonilangus, ärrituvus, unehäired, elutüdimusmõtted, ülemäärane süütunne, häiriv murelikkus, püsiv pingetunne ja enesehinnangu langus mõne nädalaga ei möödu, soovitas Oidermaa kõigepealt arutada asja perearstiga, kes saab määrata esmase ravi ja vajadusel suunata psühhoteraapiasse või psühhiaatri konsultatsioonile.

Tagasi üles