Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teadlased: meeste sperma kvaliteet on ligi poolesaja aastaga drastiliselt langenud

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Uuringust, milles analüüsiti 185 varasemat teadustööd, selgus, et lääneriikide meeste sperma kvaliteet on poole võrra langenud, lõunamaa meestel aga mitte. | FOTO: Stocktrek Images, Inc. / Alamy / Vida Press

Viimase 40 aasta jooksul on  Põhja-Ameerika, Euroopa, Austraalia ja Uus Meremaa meestel spermatosoidide arv kahanenud lausa poole võrra. Teadlaste hinnangul võib see mõjutada juba viljakust.

Väljaandes Human Reproduction Update avaldatud uuringu kohaselt vähenes lääneriikides elavatel meestel spermatosoidide arv spermas 59 protsenti ning sperma kontsentratsioon 52 protsenti, vahendas CNN.

Spermatosoidide hulka määrasid teadlased mikroskoobiga ühe ejakulatsiooni põhjal ning sperma kontsentratsioon arvutati selle põhjal, mitu miljonit spermatosoidi oli spermas ühe milliliitri kohta.

Sperma kvaliteet langes iga aastaga

Uuringu juhtivautor doktor Hagai Levine Heebrea ülikoolist vaatas läbi tuhandeid uuringuid ja koostas neist 185 põhjal teadustöö, milles osales kokku 42 935 meest 50 erinevast riigist. Mehed olid andnud teadlastele näidiseid ajavahemikus 1973–2011.

Uuringus arvestati viljakust, vanust, aega, mis jäi ejakulatsioonide vahele, sperma kogumismeetodit ja geograafilist paiknemist.

Analüüsist, mille uurimistiimid asusid Brasiilias, Taanis, Iisraelis, Hispaanias ja USAs, järeldati, et industrialiseerinud ühiskondades elavate meeste sperma kontsentratsioon langes 1,4 protsenti igal aastal. Kõikide spermatosoidide arv langes aastas 1,6 protsenti.

Lõuna-Ameerika, Aasia ja Aafrika meestel sperma kontsentratsiooni langemist või spermatosoidide arvu vähenemist ei täheldatud.

Viljakuslangust võivad põhjustada kemikaalid

«Uuringutulemused on südantlõhestavad,» ütles töö juhtivautor Levine. Ta lisas, et eriti tunneb ta muret meeste pärast, kellel sperma kontsentratsioon jäi alla 40 miljoni milliliitri kohta, sest selline tulemus on seotud viljakuse langusega.

Varasemad uuringud on näidanud, et poisslaste kokkupuuted kemikaalidega juba emaüsas võivad mõjutada suguorganite arengut ja sigimisvõimekust. Üldkasutatavad kemikaalid, sh pestitsiidid, võivad mõjutada teatud hormoonide tootmist kehas ning sekkuda endokriinsüsteemi töösse.

MTÜ Keskkonna töörühma vanemanalüütik Sonya Lunder ütles, et Harvardi paljunemispsühholoog Russ Hauser on leidnud, et endokriinsüsteemi tööd mõjutavate kemikaalidega kokku puutumine vähendab meestel sperma kvaliteeti ja naistel viljakust.

Lunder lisas, et see ei saa olla siiski ainuke põhjus praeguse uuringu tulemuste seletamiseks.

Süüdi on õhutemperatuur

Uroloogia kliiniline professor Harry Fisch Weill Cornelli meditsiinikeskusest ütles, et ainus uuringutulemusi põhjendav tõene väide on seotud kliima soojenemisega. Fischi sõnul spermatosoidide arv muutub lähtuvalt aastaajast ja õhutemperatuurist. «Ma arvan, et globaalne soojenemine, mitte kemikaalid, on süüdi,» sõnas ta.

Fischi sõnul võib värskes uuringus olla vigu. Ta ütles, et näiteks spermatosoidide lugemise metodoloogiad polnud ülemaailmselt standardiseeritud. Samuti ei arvestatud tema sõnul geograafiliste iseärasustega – eri piirkondades elavate meeste spermatosoidide arv võibki varieeruda.

Mitmeid faktoreid ei arvestatud

Cincinnati meditsiinikolledži riskiteaduse professor Michael Dourson ütles, et analüüsis ei pruugitud arvestada ülekaalulisust, näiteks kehamassiindeksit. Ta lisas, et uuringutega tuleks antud teemal jätkata.

Ameerika keemia nõukogu strateegilise kommunikatsiooni osakonna vanemdirektor Kathryn St. John rõhutas, et tegu on uuringuga, mis koosneb teistest teadustöödest ning selles pole arvesse võetud kõiki tervist mõjutavaid faktoreid, näiteks elustiili. Ta lisas, et sperma kontsentratsioon ja spermatosoidide hulk on vaid üks võimalus meeste tervise mõõtmiseks ning nentis, et viimase saja aasta jooksul on meeste elu pikenenud 25 aasta võrra.

Tagasi üles