Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tavapärast vereanalüüsi andnud Soome neiul avastati verevähk

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Vivian püüab tuua rohkem tähelepanu luuüdiregistrile. | FOTO: Erakogu

Soome neiu Vivian räägib oma loo võitlusest juhuslikult avastatud verevähiga ja selgitab, kuidas ta tüvirakkude registrist abi sai.

Kui Vivian maikuus tavalistel põhjustel vereanalüüse andma läks, helistas paari päeva pärast talle arst ja teatas, et neiu peab minema haiglasse, sest ta verest leiti midagi ohtlikku, vahendab Eesti vereloome tüvirakkude doonorite register neiu kirjeldust.

Haiglas tehtud täiendavatel uuringutel selgus, et tal on verevähk, täpsemalt äge müeloidne leukeemia.

Juba järgmisel päeval alustati esimese keemiaravi kuuriga, kuna äge leukeemia on agressiivne haigus, millesse surrakse ravita mõne nädalaga. «Minu elu pöördus hetkega pahupidi ja kõik tundus ebareaalse õudusunenäona. Oli raske uskuda, et mina, noor ja terve inimene olin haigestunud vähki,» rääkis ta.

Raviarst ütles neiule, et haigus terroriseerib teda umbes aasta ja peale seda tuleb tal jätkata oma elu sealt, kus see pooleli jäi. Põhiidee seisnes sellest, et neiu võis saada tervistavat ravi. «Ravi on minu puhul seni õnneks hästi toiminud, kuid ainult keemiaravist ei piisa. Sellest haigusest tervenemiseks vajan vereloome tüvirakkude siirdamist. Ilma selleta ma sureksin,» rääkis Vivian.

Neiu sõnul on temaga sarnastele patsientidele olemas vereloome tüvirakkude doonorite register. See koosneb vabatahtlike tervete isikute andmetest, kes on andnud nõusoleku loovutada vajadusel oma tüvirakke neid vajavatele patsientidele. Tüvirakkude siirdamist vajavatest patsientidest 75 protsenti vajab tüvirakke tundmatult registri doonorilt. Sobiva doonori leidmine on raske ja kõigile doonorit ei leitagi. Sel põhjusel on äärmiselt oluline, et registrisse kuuluks võimalikult palju doonoreid, rääkis ta.

Hiljuti sai Vivian teada, et talle on leitud registrist doonor. Uudisest kuuldes helistas ta oma isale, kes ei saanud tütre kõnest midagi aru, sest neiu lihtsalt nuttis. Vivian ei suutnud uskuda, et kes iganes võib osutuda selleks ainsaks ja sobivaks doonoriks. Tänu vereloome tüvirakkude siirdamisele tõuseb ta nullilähedane võimalus sellest haigusest paraneda 70- kuni 80-protsendini.

Rääkides sõpradele tüvirakkude registrist, küsitakse temalt peamiselt, kes võivad registriga liituda ja kui keeruline see on. Registriga saavad liituda 18- kuni 40-aastased terved inimesed. Soomes on tarvis liitumiseks vaid süljeproovi põselimaskestalt. (Eestis on vaja registriga liitumiseks ka vereanalüüsi).

Veel uurisid sõbrad neiult, kas loovutamine teeb haiget või kahjustab loovutajat. 75 protsendil juhtudest kogutakse tüvirakud vereringest ja 25 protsendil juhtudest narkoosi ajal luuüdist. Sõltumatu arst uurib alati võimalikku doonorit põhjalikult ja annab rakkude loovutamiseks loa vaid siis, kui see ei kahjusta doonorit mingil moel.

Vivian jagas oma kogemust, et aidata neid, kes haigestuvad pärast teda ja neid, kellele ei ole veel doonorit leitud. «Liitudes tüvirakkude registriga võid reaalselt päästa teise inimese elu!»

Loe luuüdidoonoriks minemise kohta pikemalt ka siit või vaata luuüdidoonorluse tingimusi siit või siit.

Tagasi üles