Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teadlased: köögis leidub rohkem mikroobe kui tualetis

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Käsnade poorse pinna ja vettimava võime tõttu on need ideaalsed mikroorganismide inkubaatorid. | FOTO: Craig Robinson / PantherMedia / Scanpix

Puhastuskäsnu ja -lappe peetakse sageli «bakteripesadeks» ning värske uuringu järgi on need lausa bakteririkkaimad paigad kodus.

Saksamaa teadlaste tehtud uuringust selgus, et puhastuskäsnadel elutsevad teise riskigrupi bakterid, nagu Moraxella osloensis või bakteriklass Gammaproteobakteria, milles on arvukalt haigustekitajaid. Nende hulgas on bakterid, kes põhjustavad kõhulahtisust, koolerat ja toidumürgitust, vahendas ndtv.

Vastupidiselt üldisele väärarvamusele selgus, et köögikeskkonnas on rohkem mikroobe kui tualettides, ütlesid teadlased. Seda põhjustavad põhiliselt köögikäsnad, mis on kõige suuremad aktiivsete bakterite allikad kogu majas.

Nõudepesukäsna pesemisest ei ole kasu

Kui oled köögikäsna puhastamiseks visanud selle nõudepesumasinasse, mikrolaineahju või keevasse vette, tuleb võtta teadmiseks, et need meetodid ei pruugi siiski olla piisavad, et haigustekitajaid tappa. Uuringust selgus, et regulaarselt pestud käsnad ei olnud palju puhtamad, kui need, mida täiendavalt ei puhastatud.

Uuringus analüüsiti 82 köögipinda, võeti DNA-proove 14 käsnalt ja leiti, et ühel neist oli 54 miljardit bakterirakku ruutsentimeetrisel pindalal. Uurijad kinnitasid, et köögikäsnad  koguvad ja levitavad baktereid, mis võivad tekitada haigusi. Seda eriti käsnade poorse pinna ja vett imava võime tõttu. Need on ideaalsed tingimused mikroorganismide arenemiseks.

Samuti leiti, et käsnadel, mida pesti, ei olnud näha haigustega seotud bakterite vähenemist. Resistentsete bakterite tõttu võis bakterite arv isegi kasvada, sest nad elasid pesemise üle ja paljunesid kiiresti.

Köögikäsnad ei käitu mitte ainult kui mikroorganismide hoiustajad, vaid levitavad neid ka kodustele pindadele edasi. See võib viia käte ja toidu saastumiseni, mis on peamised põhjused toiduga seotud haiguste puhkemiseks.

Kas peaks köögikäsna kasutamise lõpetama?

Pikas perspektiivis ei ole köögikäsna pesemisest kasu ja see ei paistnud bakterite arvukust vähendavat. Seega soovitasid uuringu tegijad köögikäsnu regulaarselt, näiteks kord nädalas, vahetada.

Uuring on täismahus avaldatud teadusajakirjas Scientific Reports.

Tagasi üles