Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti mees sai Soomes uue südame

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Operatsiooni järgselt tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siirdatud organi äratõukereaktsioone. | FOTO: Jacek Dudzinski/Panthermedia

Kaheksa tundi väldanud operatsiooni käigus sai Eesti patsient Soomest pärit uue doonorsüdame.

Juulis tehti Helsingi Ülikooli Keskhaiglas ajalugu, kui sealse haigla kardiokirurg professor Karl Lemström ja Regionaalhaigla kardiokirurg Günter Taal siirdasid ühiselt 54-aastasele Eestist pärit mehele uue südame.

«Operatsioonijärgne periood on kulgenud ootuspäraselt. Patsient jõuab täna tagasi Eestisse,» sõnas dr Taal rahulolevalt. Dr Taal on ka varem koostöös Soome arstidega Helsingi Ülikooli Keskhaiglas südame siirdamise operatsioonidel osalenud, kuid Eestist pärit patsiendile siirdas ta uue südame esimest korda.

Operatsiooni järgselt tuleb patsienti hoolikalt jälgida, sest infektsioonioht on suur ja esineda võib ka siirdatud organi äratõukereaktsioone. Seetõttu on kogu protsessi õnnestumisel kriitilise tähtsusega meedikute suur kogemus.

«Südame siirdamine ei ole lihtsalt ühe inimese seest südame välja lõikamine ja teise sisse õmblemine, vaid siin on väga oluline vastava väljaõppega kogemusega meeskonna koostöö, alates valikust, millise haige puhul millist ravimeetodit kõige tõhusamalt rakendada ja lõpetades oskusest äratõukereaktsioone diagnoosida,» rõhutab dr Taal.

Helsingi Ülikooli Keskhaiglas võivad Eesti patsiendid ennast turvaliselt tunda, siin on 30 aasta jooksul tehtud üle 500 südamesiirdamise. Dr Taali sõnul saavad ka Eesti arstid Soomes opereerides palju kogemusi juurde.

Konkreetse patsiendi südamesiirdamist valmistati ette poolteist aastat. Eelnevalt paigaldasid dr Taal ja dr Lemström mehele 2016. aastal Regionaalhaiglas kehasisese südame vasaku vatsakese tööd toetava abistamisseadme ehk südamepumba (LVAD), mis võimaldas patsiendil kodus raskest südamepuudulikkusest kosuda ning seejärel jäi ta uue südame ootelehele. Loe südamepuudulikkuse kohta pikemalt kliinik.ee-st.

Valmisolek südame siirdamiseks peab olema nii arstidel kui ka patsiendil ööpäevaringselt. Nii ka seekord, dr Taal oli hilisel õhtutunnil Regionaalhaiglas lõpetanud ülikeerulise ligi 10-tunnise südameoperatsiooni, kui helistas kolleeg kardioloog dr Pentti Põder, et tema patsiendi jaoks on leitud sobiv doonorsüda ning siirdamiseks tuleb olla kell üks öösel Helsingi Ülikooli Keskhaiglas.

«Edasine toimus juba kiiresti, läksime kiirabiga patsiendile järele, sõitsime lennuväljale, kuhu kiirabikeskuse juhataja dr Arkadi Popov oli juba helikopteri organiseerinud ja Helsingisse jõudsime seepärast isegi tund varem kui paluti,» kirjeldab dr Põder.

Hea koostöö Helsingi Ülikooli Keskhaiglaga ning Eesti Haigekassa rahastus on südamesiirdamise ka Eesti patsientidele kättesaadavaks teinud. Suur roll kogu süsteemi ülesehitamisel on olnud dr Günter Taalil, kes on Soome kolleegidega koostööd teinud ja südamesiirdamisi läbi viinud juba 2010. aastast.

Eestiga sarnast koostöösüsteemi kasutab südamesiirdamisel näiteks Island, nende patsiendid viiakse siirdamisprotseduurile Rootsi. Tänaseks on uue südame saanud neli Eestist pärit patsienti, eelmised 3 patsienti oli Helsingisse suunatud Tartu Ülikooli Kardioloogiakliiniku poolt. Regionaalhaiglast on siirdamise ootelehel 2 patsienti, lisaks on 3 patsiendil südame abipump.

Pikkade läbirääkimiste ja eduka töö tulemusena on alates 2017. oktoobrist Eesti ka Põhjamaade organdoonorluse toimimise eest vastutava organisatsiooni Scandiatransplandi täieõiguslik liige.

Tagasi üles