Toataimedest võib kasu olla pingete maandamisel ja kodu saastunud õhu puhastamisel, samas tuleb taime valikul alati arvestada võimaliku allergiaohuga.
Kuidas mõjuvad toataimed tervisele?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sageli troonib olulistel nõupidamistel keset lauda uhke lillekompositsioon. Tallinna botaanikaaia keskkonnahariduse osakonna vanemmetoodik Taimi Puusepp soovitab nõupidamiste lauale sättida hoopis alpikannid, roosid või säntpooliad, mis aitavad agressiivsust maandada. «Õitsvad potililled aitavad leida kompromissi ja hoiduda pingetest särisevast keskkonnast,» selgitab asjatundja.
Küüslauk sobib potti
Lillede kuningaks kutsutava toaroosi mõju inimese bioväljale peetakse eriti tugevaks. Arvatakse, et roosi on eriti kasulik kasvatada koos melissi ja basiilikuga. Potti tasub panna küüslauku ja sibulat, sest need mõjuvad hästi unele ja immuunsüsteemile.
Õigesti valitud taimedest võib kasu olla linnakorteri umbsete ja saastunud ruumide puhastamisel. Puusepa sõnul näitavad tänapäeva uuringud, et arvuti vahetusse lähedusse tasub panna eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, mitte kaktusi, nagu varem arvati. Lavendel, rosmariin, loorberipuu, eukalüpt, kardemon, tsitrused jt soovitatakse panna töötava arvuti kõrvale, kuid mitte lähemale kui 30 cm monitorist
Kütteperioodil kurdavad paljud kuiva õhu üle. Osa taimi eraldab õhku rohkem niiskust kui teised.
Taimede tervistavat mõju uurinud USA riikliku astronautide ja kosmoseagentuuri (NASA) teadlane John C. Stennis tõestas, et toataimed suudavad puhastada õhku. NASA uuritud 51 toataime hinnati keemiliste gaaside eemaldamise, kasvatamise ja hooldamise kerguse, kahjuritele vastupidavuse ning niiskuseeralduse suuruse põhjal. Kõige kõrgema hinde sai kollakas kuldviljakpalm.
Palm talub hästi siseruumi keskkonda, eraldab rikkalikult niiskust ja puhastab õhku. Kodustes tingimustes eritab 1,8 m kõrgune palm ligikaudu ühe liitri vett 24 tunni jooksul.
Katsetega on kindlaks tehtud, et 20 m² suuruse ruumi õhu tervendamiseks on vaja kuus-seitse keskmise suurusega taime. Et taimede õhupuhastussüsteem toimiks, tuleb nende eest hästi hoolitseda.
Õhuniisutajateks sobivad ka begooniad, mürt, diifenbahhiad, piimalilled, havisabad, tradeskantsiad, nõgeslehed ja mitmed teised. Need taimed neelavad õhust haigusttekitavaid mikroorganisme, sealhulgas stafülokokke, streptokokke jt.
Ettevaatust, mürgine
Kuid ilusatel taimedel on ka oma varjuküljed. Nii mõnedki kaunid lilled võivad inimestele allergiat põhjustada.
«Kahjuks on meie praegused teadmised taimede mürgisuse või allergeense toime kohta üsna puudulikud, kaugeltki mitte kõiki taimi pole jõutud selles suhtes läbi uurida,» räägib Puusepp. Samuti on inimeste tundlikkus erinev.
Tuntud toataimedest on tapvalt mürgised jõulutäht ja diifenbahhia. Näiteks Lääne-India saartel kandis diifenbahhia «tumma piitsa» nime, seda kasutati orjade karistamiseks. Taimevarre närimisel kaotas inimene mitmeks päevaks kõnevõime.
Jõulutähe piimmahl on väga mürgine. Juba ühe punase kõrglehe ärasöömine võib lõppeda surmaga. Kui piimalille mahl satub silma, ähvardab inimest raske põletik või isegi pimedaksjäämine.
Mürgised on ka havisabad, monstera, mitmed piimalilled, kliivia, ratsuritäht, oleander, kirbik-maavits (koralltomat).
Samas ei tasu Puusepa sõnul mürgist taime välja visata, küll aga tuleb seda hoida eemal väikelastest ja lemmikloomadest.