Alkoholipoliitika muutmisel pole tegudeni jõutud

FOTO: SCANPIX

Alkoholipoliitika rohelise raamatu avaliku arutelu lõpust on möödunud enam kui pool aastat, kuid hoolimata algsest erinevate huvigruppide aktiivsest kaasamisest pole tegudeni jõutud.

Alkoholipoliitika rohelise raamatu avaliku arutelu lõpust on möödunud enam kui pool aastat, kuid hoolimata algsest erinevate huvigruppide aktiivsest kaasamisest pole tegudeni jõutud.

Terve Eesti Sihtasutus esitas koos Eesti Tervise Fondi ja Eesti Arstide Liiduga jaanuaris oma ettepanekud alkoholipoliitika rohelisele raamatule. Nende kriitika oli see, et roheline raamat oli alkoholitööstuse ja kaubandushuvide ohtra kaasamise tulemusel liiga nõrk ning isegi ei plaaninud rakendada riikliku jõuga tegevusliine, mis alkoholi liigtarvitamist ja selle kahjusid tõeliselt vähendada saaksid.

Tõhusate regulatsioonide hulka kuulunuks terviseedendajate arvates napsihinna tõstmine, tervist toetav aktsiisipoliitika, alkoholi kättesaadavuse piiramine ning reklaami otsustav vähendamine või isegi keelamine, nagu on toimunud tubaka reklaamiga.

Kahjulik luksus

Sihtasutuse juhi Keit Fomotškini hinnangul on poliitikutel alkoholituru korralduse muutmisel ilmselgelt emotsionaalsed ja ärilised tõkked, kuna alkohol toob riigikassasse pisut üle kolme protsendi tulu.

Samas on Euroopa Komisjon hinnanud, et keskmiselt on alkoholi poolt ühiskonnale tekitatav kahju ligi kümme korda suurem kui raha, mis laekub aktsiisist.

«Alkohol on ka kitsale ärieliidile kasumlik äri ning lühikeses perspektiivis ähvardab kasumite vähenemine neid mõjuvõimsaid isikuid, organisatsioone ja rahastajaid pahandada,» ütleb Fomotškin otse välja. «Pikemas perspektiivis me selle pärast ei muretse, kuna alkoholitootjad, kellest enamik esindab rahvusvahelisi kontserne – Altia, Olvi, Carlsberg – on harjunud Põhjamaade kõrgemate maksudega ning küllap võtaksid ruttu omaks ka happy hour’i lõpu Eestis.» Fomotškin leiab, et vaatamata poliitikute ilmsele ebamugavusele on ootused alkoholipoliitika muutuse suhtes üles köetud ja vanaviisi jätkata ei taheta.

«Oleme mõelnud, kuidas saaksime protsessis kaasa aidata. Praegu tundub, et parim on jätkata üksteise harimist, kuidas alkoholi poliitökonoomia Eestis toimib, millised «kultuurilised» mehhanismid seda koos hoiavad ja kuidas alkoholitööstuse reklaam meid 15 miljoni euro eest aastas selle mõistlikkuses veenab,» ei varja Fomotškin irooniat.

«Loodame, et piisavalt terav pilk näeb üsna ruttu läbi, et nii kõrge alkoholi tarvitamise määr ei ole Eesti riigile strateegiliselt hea äri, vaid iganenud ja inimvara kahjustav luksus, mille õitsengut hoiavad elus vanad tutvused, ajaloolised õigustused, harjumuspärased kasumid ning harjumus kahjude eest mitte maksta.»

Maailma Terviseorganisatsioon ütleb, et ühiskondades, kus inimese kohta juuakse rohkem kui kuus liitrit etanooli aastas, ületab alkoholi tekitatud kahju alati selle pealt teenitava tulu.

Kuni tootjad ja valitsus omavahel arutlevad, kas eestlased peaks jooma 10,6 liitrit, mis on 2012. aastal joodud absoluutalkoholi hulk Eesti inimese kohta, või püsivalt alla kaheksa liitri inimese kohta, mis on alkoholi rohelise raamatu eesmärk, võiks kodanikud «Teeme ära!» talgute sarnaselt ise palju ära teha.

«Ootamata valitsuse luba, võime ise otsustada, et lihtsalt joome vähem,» ütleb Fomotškin välja idee, mida on toetamas Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliinik ja Statoil omapoolse kampaaniaga.

«Me saame alkoholipoliitika ja -kultuuri üle ise otsustada keskkondades, mida kontrollime – näiteks oma peredes ja sõpruskondades. Saame valida, kuidas vaba aega sisustame. Võime vähendada õhtuid töönädala jooksul, kui õhtusöögi kõrvale või pärast seda alkoholipudeli avame. Meie ettepanek on, et võiksime kõik juua täpselt poole vähem.»

Igaühe panus

Tema hinnangul on sõnum – «Poole vähem» – lihtne ja selge. Poole vähem joomine võimaldaks meil seada rahvusliku eesmärgi – püsivalt alla kuue liitri puhast alkoholi inimese kohta näiteks Eesti 100. sünnipäevaks. «Samuti on see toredalt isiklik ja kogukondlik samaaegselt – kõik alkoholi joojad ja sõpruskonnad saavad anda oma panuse ja kahandada oma alkoholitarvitamist täpselt poole võrra,» innustab Fomotškin ja lisab: «Kes soovib ja õigeks peab, ei pea muidugi poole peal peatuma.»

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ei vaidle vastu: «Igati tänuväärne mõte!» Ministri sõnul pole teema sugugi toppama jäänud ja sügisel peaks valitsuse ette jõudma rohelise raamatu «lõppsõna», mis keskendub alkoholi kättesaadavuse piiramisele, kuid veelgi enam alkoholi alaealiste silme eest koristamisele.

«Olen seda meelt, et täiskasvanute alkoholijoomise piiramine on oluline, aga kõige tähtsam on see, et laste jaoks poleks alkohol atraktiivne ega kättesaadav. Täna on meil kahjuks mõlemaga probleeme,» tunnistas sotsiaalminister, kes just hiljuti istus koos siseminister Ken-Marti Vaheri ja endise sotsiaalministri, praeguse justiitsministri Hanno Pevkuriga, arutades seda, et kui keegi alaealistele alkoholi müüb, siis kuidas suurendada «ausa kaupmehe» võimalust vahele jääda.

Rõivas tunnistas, et senised vahelejäämise võimalused ja karistuse määrad on lubamatult väiksed.

Alkoholipoliitika rohelises raamatus saab oma peatüki või vähemalt lõigu ka see, et kas kokkuleppe korras alla 30-aastastelt alkoholi ostmisel dokumendi küsimine võiks kohustuslik olla. «Eks see tekitab pahameelt, aga kui sellega hoitakse ära, et lapse kätte ei saa alkohol, siis on see nõue igati põhjendatud,» ütles Rõivas.

Minister rõhutas, et nii alkoholi kui ka tubaka salaturu atraktiivsus on meeletult suur, ja kõik, kes on rohelist raamatut kokku pannud, ütlevad, et tuleb vaadata, et piiril oleks maksu- ja tolliametil piisavalt ressurssi, et salakaubandust kontrolli all hoida.

Terve Eesti SA üleskutse

«Poole vähem» on üks kiiremaid viise «Eesti korda teha», ja panustada saab igaüks. Me säästaks noori Eesti elusid ja aitaks talentidel kasutada kogu oma potentsiaali. Oleme juba alustanud – facebook.com/joomepoolevahem koondab ideid ja inimesi ja jagab jooksvalt infot. Samuti aitavad sõnumeid levitada Statoil ja Tartu Ülikooli meestekliinikud. Ootame kõiki liituma ja kaasa mõtlema.

Tagasi üles