SUHTED PEREARSTIGA. Pikas perspektiivis võidab nii tervishoiusüsteem tervikuna kui kogu ühiskond, kui enamiku inimeste tervisemured leiavad kiire lahenduse juba perearsti kabinetis, selgitab haigekassa juhatuse esimees Tanel Ross.
Perearstiga arenda koostööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ütlen omadest kogemustest – kriitiliselt haigeks olen elus jäänud alati kas reede õhtul või laupäeva hommikul, perearstile helistades vastab aga viisakas automaatvastaja. Mida peaksin patsiendina teadma ja tegema, kui haigused nädalapäevast ei küsi?
Esimene kontakt peaks võimalusel olema muidugi oma pereõe või perearstiga, kuid nädalavahetusel tekkinud tervisemure korral tasub helistada perearsti nõuandeliinile 1220. Infotelefonile vastavad meedikud jagavad helistajatele kiiret teavet, mida oma tervisemure leevendamiseks teha ja kas probleem kannatab oodata esmaspäevani, mil oma perearst on kättesaadav.
Üleriigiline perearsti nõuandetelefon on kättesaadav olnud juba kaheksa aastat, ent siiski pole kõik seda meditsiinilise konsulteerimise võimalust endale teadvustanud. Kui tööajal eelistavad inimesed võtta ühendust eelkõige oma perearstiga, siis töövälisel ajal ja nädalavahetustel eelistatakse kutsuda kiirabi või pöörduda erakorralise meditsiini osakonda.
Tõeliselt kriitilise haiguse korral tuleb loomulikult pöörduda erakorralise meditsiini osakonda või kutsuda kiirabi.
Mida peaks esmatasandi arstiabi ideaalis sisaldama ja mida see praegu tegelikult sisaldab? Ehk – milline on arenguruum?
Perearstindusel on Eesti tervishoiusüsteemis tähtis roll – perearstikeskus on esimene koht, kuhu patsiendid oma terviseprobleemidega pöörduvad.
Perearst ja pereõde moodustavad tiimi, kelle tegevus on mitmekülgne ja hõlmab erinevaid töövaldkondi: haiguste ennetamine, tervise edendamine, haigete ravimine ja nõustamine.
Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, samuti annab vahetult ise abi ning suunab patsiendi vajadusel eriarsti konsultatsioonile või haiglasse. Pereõde osutab iseseisvalt ja koos perearstiga õendusabi, mis seisneb krooniliste haigustega patsientide seisundi jälgimises, nõustamises toitumise, töö- ja elukorralduse ning käsimüügis olevate ravimite tarvitamise osas.
Ägeda haigestumise korral annab pereõde patsiendile esmast nõu, vajadusel suunab perearsti vastuvõtule, teeb analüüse ja raviprotseduure. Pereõde teeb tervele lapsele ennetavat tervisekontrolli ja lapsevanemate nõustamist tervisekasvatusel. Patsiendi ravi edasine korraldus sõltub väga palju nii pereõe kui perearsti otsustest ja tegevusest.
Ideaalis peaks patsient saama võimalikult palju teenuseid just esmatasandil ehk siis esmatasandi roll suureneb lähiaastatel kindlasti. Selleks oleme planeerinud suurendada üldarstiabi eelarvet järgneval kolmel aastal 7–9%.
Sellest aastast on loodud uuringufondist eraldiseisev tegevusfond, mis on mõeldud pisikirurgiliste teenuste ning günekoloogiliste teenuste osutamiseks. Järgnevatel aastatel on plaanis loetelu koostöös perearstide seltsiga veelgi laiendada.
Tegevusfondil ei ole esialgu rahalist piiri, seda selleks, et motiveerida perearste osutama enam teenuseid just esmatasandil – seeläbi on teenused patsientide jaoks kättesaadavamad. Tegevusfondi kaudu liigume ka perearstidele diferentseeritud rahastamise suunas, lähtuvalt osutatavate teenuste valikust ja mahust – ehk need, kes soovivad ja tahavad pakkuda oma patsientidele paremat tervishoiuteenust, saavad selleks võimaluse.
Kindlasti suureneb lähiaastatel ka pereõe roll perearsti tiimis. Aasta jooksul alustas teine pereõde tööd 182 perearsti nimistus, mis moodustab 23 protsenti kõigist nimistutest.
Perearstisüsteem areneb
aina mitmekülgsemaks ja kvaliteetsemaks, et inimene saaks maksimaalselt tervishoiualast abi süsteemi kõige esimeselt tasandilt – perearstilt – ning tal ei oleks ilma olulise näidustuseta tarvidust kulutada oma aega ja energiat eriarstide-haiglate
ootejärjekordades.
Milliseid konkreetseid samme on astunud haigekassa, et esmatasandi ravi rolli toetada?
Lähiaastate üheks oluliseks strateegiliseks eesmärgiks on tugevdada esmatasandi arstiabi rolli, seda nii ressursside otstarbeka jaotamise kui ka elanikkonna teadlikkuse tõstmise ning tervishoiuteenuste tarbimisharjumuste suunamise kaudu.
Haigekassa tagab omalt poolt eelkõige perearstiabi rahastamise prognoositava kasvu. Soodustame teenuse arengut, et tagada patsientidele veelgi paremad võimalused – pakume perearstidele rahastust teise pereõe palkamiseks, samuti rahastame sellest aastast pereõe ja -arsti õhtuseid vastuvõtte.
Möödunud aastal lõime
e-konsultatsiooni teenuse, mis võimaldab perearstil eriarstiga patsiendi terviseküsimuses nõu küsida. Kui eelmisel aastal oli teenus avatud uroloogia ja endokrinoloogia erialal, siis tänavu saab teenust lisaks kasutada reumatoloogia, pulmonoloogia ja otorinolarüngoloogia erialadel.
E-konsultatsiooni erialade valikut laiendame ka sel aastal; koostöös perearstide ja erialaseltsidega on plaanis välja töötada saatekirja nõuded pediaatrias, neuroloogias, kardioloogias ning hematoloogias.
Perearstide seltsi ja haigekassa koostöös on loodud perearstide kvaliteedisüsteem, millega liitujatel on lisarahastamise võimalus oluliste tegevuste eest. Teisest küljest on perearstide kvaliteedisüsteem üks haigekassa kvaliteedi arendamise ja kontrollimise osa, mille eesmärk on parandada haiguste ennetamist ja kroonilisi haigusi põdevate patsientide jälgimist.
Kvaliteedisüsteem võimaldab perearste sõltuvalt töö tulemuslikkusest diferentseeritult tasustada. Lisaks on süsteemiga liitunud perearstil uuringufondi rahastuse osakaal kõrgem (34 protsenti) võrreldes teistega (29 protsenti), et määrata vajalikke uuringuid oma nimistu kroonilistele haigetele.
Perearstidel, kes on saavutanud kvaliteedisüsteemis positiivse tulemuse, on alates 2012. aastast uuringufondi kasutamise võimalus veel 3% suurem kui teistel.
Kahtlemata võidab pikas perspektiivis kogu tervishoiusüsteem tervikuna ning ka ühiskond sellest, kui enamiku inimeste tervisemured leiavad kiire lahenduse esmatasandi tervishoius ning varajases staadiumis või lausa ennetavalt.
Nii nagu perearst tunneb mind, tunnen mina ka teda – kui tean, et ta mind niikuinii teise arsti juurde edasi saadab, kas võiksin siis kohe eksperdi vastuvõtule suunduda?
Probleem seisneb pigem selles, et sageli jääb perearsti ja tema patsiendi koostöö pealiskaudseks – perearst väljastab kas omal initsiatiivil või patsiendi tungival soovil saatekirja eriarstile ning selle asemel et tervisemurele koostöös perearstiga lahendus leida, jääb patsient pikaks ajaks eriarsti ootejärjekorda.
Selle aja jooksul võib tema tervisemure süveneda – see põhjustab lisakannatusi, ajakulu, lõpuks ka suuremat rahalist väljaminekut (ravimid).
Oma perearstil on teist kindlasti terviklikum ülevaade kui eriarstil, seetõttu tuleb ravi alustada esmalt ikkagi oma perearstist, kes saab vajadusel teha tervisemure täpsustamiseks kõik vajalikud analüüsid või uuringud, et eriarstil oleks teie tervisemure kohta rohkem informatsiooni, mille baasil edasine ravi määrata.
Perearstid on kõrge kvalifikatsiooniga arstid ning suudavad diagnoosida ja ravida enamikku haigusi. Perearstide seltsi juhi Diana Ingeraineni sõnul suudavad perearstid aidata 80% patsientidest ise ja vaid 20% vajab suunamist eriarsti juurde. E-konsultatsioon annab perearstile võimaluse pidada eriarstidega patsiendi terviseküsimuses nõu ilma, et patsient peaks kuhugi mujale pöörduma.
Kuidas on õigupoolest õige – kas pean patsiendina nõudma uuringuid või pean usaldama vaid perearsti hinnanguid ja otsuseid, mida uurida ja mida mitte?
Patsiendi ja perearsti vahel peaks olema usalduslik suhe, see tähendab ka seda, et patsient ise räägib oma tervisest perearstile ausalt ega jäta midagi igaks juhuks rääkimata. Ainult siis saab perearstil tekkida tervisemurest terviklik ülevaade ja ta oskab paremini ka edasisi soovitusi anda või analüüse teha.
Alati tasub oma perearsti käest küsida, kui on kahtlusi, miks arst otsustas ühe või teise ravi/analüüsi kasuks või neid hoopis mitte teha.
Nõuandetelefon 1220
• Üksnes väike osa Eesti inimestest kasutab nõuandetelefonile 1220 helistamise võimalust. Näiteks 2013. aastal helistati nõuandetelefonile üle 230 000 korra.
• 90% perearsti nõuandeliinile helistajatest saavad nõustajalt juhiseid, kuidas end kodus ravida.
• 10% helistajatest suunatakse arsti vastuvõtule ning neist omakorda 0,3% on kõige tõsisemad juhtumid, mil läheb tarvis kiirabi.
ALLIKAS: HAIGEKASSA