Kahest uuest uuringust ilmneb, et pika eluea tarvis tuleb sportida pisut rohkem kui paljud meist praegu vajalikuks peavad, kuid veidi vähem kui paljud oleksid osanud arvata.
Kui palju peab sporti tegema, et eluiga pikeneks?
21. aprill 2015, 12:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahest uuringust ulatuslikuma käigus kogusid ja koondasid uurijad koos USA riikliku vähiinstituudi (National Cancer Institute), Harvardi ülikooli ning muude asutustega andmeid kuuest suurest käimasolevast terviseuuringust. Kokku saadi teavet rohkem kui 661 000 peamiselt keskealise täiskasvanu kohta, vahendab kliinik.ee NY Timesi.
Saadud andmeid kasutades hindasid uurijad kihiti täiskasvanute iganädalaste treeningute kestust.
Üllatusena ei tulnud asjaolu, et üldse mitte treenivatel inimestel oli enneaegse surma risk suurim. Seevastu neil, kes pisut sporti tegid, vähenes see risk 20 protsendi võrra.
Nädalas 150 minutit mõõdukalt treeninud inimesed said nautida pikaealisusega kaasnevaid hüvesid ja nende surmarisk oli võrreldes nendega, kes üldse sporti ei teinud, 14-aastase ajavahemiku jooksul 31 protsenti väiksem.
Sportimisega kaasnes enim eeliseid neile, kes treenisid soovituslikust ajast kolm korda rohkem ja tegelesid mõõduka spordiga – peamiselt jalutamisega – 450 minutit nädalas või pisut enam kui tund päevas. Nende enneaegse suremuse risk oli 39 protsenti väiksem kui inimestel, kes üldse ei treeninud.
Teises uues uuringus treeningu ja suremuse kohta jõuti sportimise intensiivsuse koha pealt enam-vähem sarnase järelduseni. Ehkki mõnes hiljutises uuringus on mõista antud, et sage ja pingutust nõudev treening võib soodustada varajast suremust, leiti uues uuringus vastupidist.