Diabeeti haigestumine kasvab kogu maailmas ja on muutunud epideemiliseks. Rahvaarvult on diabeetikuid rohkem kui elanikke USA-s. Eestis põeb diabeeti rohkem kui 70 000 inimest, nendest 90% põeb 2.tüüpi diabeeti. Paraku ei tea pooled nendest, kellel on diabeet, oma haigusest kuna 2. tüüpi diabeedi puhul ei esine haiguse alguses iseloomulikke sümptomeid.
Diabeet ehk suhkruhaigus on krooniline ainevahetushaigus, mis on seotud insuliini nõrga eritumise või toimega. Oluline on teada, et suhkruhaigusel on mitu tüüpi ning põhiliselt eristatakse 1. tüüpi ja 2. tüüpi diabeeti. Esimest tüüpi suhkruhaiguse puhul on kõhunäärme rakud lõpetanud eluks vajaliku hormooni insuliini tootmise. Haigestumine toimub äkki, reeglina lapsed ja nooremad inimesed. Tekkinud insuliinipuudus on tagasipöördumatu. Põhjuseks peetakse autoimmunset protsessi, mis hävitab kõhunäärme rakud. 1. tüüpi diabeeti pole võimalik ennetada ja sellel ei ole mingit seost inimese toitumis- ja liikumisharjumustega.
Ennetada või aastateks edasi lükata on võimalik teist tüüpi diabeeti haigestumist, mille peamised tekkepõhjused on seotud pärilikuse ja ebatervislike eluviisidega: valede söömisharjumustega, vähese füüsilise aktiivsusega või kõhupiirkonna rasvumisega. Teist tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses üle 40-aasta ja rohkem, kuid aina enam on seda hakatud diagnoosima ka ülekaalulistel noortel.
Ülekaal ja suurenenud vööümbermõõt tõstavad 2. tüüpi diabeeti haigestumise riski. Kui vööümbermõõt ületab naistel 88 cm ja meestel on üle 102 cm, siis on suur risk haigestuda 2. tüüpi diabeeti. Kehamassiindeksi näit üle 35 ehk kaalu ja pikkuse vahekord näitab samuti kuulumist 2. tüüpi diabeedi riskigruppi.
Teist tüüpi diabeedi puhul toimub veresuhkru kõrgenemine vähehaaval. Tänu sellele üritab organism kõrgema veresuhkruga kohaneda ning enesetunde halvenemine toimub pikkamööda ja märkamatult. Diabeeti haigestumine sageneb vanuse kasvades. Veresuhkru taset peaks mõõtma kõik üle 40. aastased tüsedad inimesed. Samuti need, kellel on kõrge vererõhk või kõrge kolesterool ning kelle suguvõsas on esinenud diabeeti. Oma diabeediriski saab testida veebilehel http://diabeet2.ee/
Kui diabeet jääb diagnoosimata või on halvasti kontrolli all, siis on suur risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse nagu infarkt või insult. Püsivalt kõrge veresuhkru tase mõjutab samuti silmi, neerusid ning närve, ning on kõrgenenud risk infektsioonide tekkeks. Tagajärjeks võib olla näiteks pimedaks jäämine või jala amputatsioon. Maailmas sureb iga seitsme sekundi tagant üks inimene diabeedi tagajärjel.
Eesti Diabeediliidu juhataja Ulvi Tammer-Jäätese sõnul põeb praegu maailmas diabeeti 387 miljonit inimest ja see arv kasvab kiiresti, aastaks 2035 võib diabeetikute arv maailmas olla kasvanud 600 miljoni inimeseni. Maailmas kulus 2014 aastal diabeedi ja tüsistuste ravile 551 miljardit EUR. 2015 aasta Maailma Diabeedipäev on pühendatud tervislikule toitumisele. Tervislik toit, mis sisaldab lehtköögivilju, värskeid aiasaadusi, täisteratooteid, tailiha, magustamata jogurtit jms. vähendab 2 tüüpi diabeeti haigestumise riski ja vähendab diabeedi tüsistuste teket diabeetikutel. Lastele tervisliku toitumise kujundamine on oluline, et peatada diabeediepideemia.
Eestis toimub Maailma Diabeedipäevale pühendatud konverents „Normaalne söömine“ 14.11.2015 Tartus
Tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus võimaldavad ennetada 2. tüüpi diabeeti haigestumist. Juhusliku veresuhkru kontrolliga on võimalik seda rasket kroonilist haigust õigeaegselt avastada ja kohaldada õiget ravi.
14. novembril tähistatakse üle maailma diabeedipäeva. Juba kuuendat aastat järjest, korraldavad sel päeval Eesti Diabeediliit ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts tasuta veresuhkru mõõtmise. Kõik on oodatud kontrollima oma tervist, 14.novembril kella12 – 14, kõikides Selverites üle Eesti.