Teadlased: toidust unistamine aitab vähem süüa

Mõtlemine. Foto: SCANPIX

Psühholoogid väidavad, et kommide või juustu söömise kujutlemine vähendab nende tegelikku tarbimist.

Teadlased on avastanud, et korduv kokkupuude konkreetse toiduga vähendab soovi seda rohkem tarbida. Protsess, mida psühholoogid nimetavad  kohanemiseks, hoiab isu vaos ega arvesta füsioloogiliste signaalidega, nagu kõrgenenud veresuhkru taseme või suurenenud kõhuga, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.

USAs Pittsburghis asuva Carnegie Melloni ülikooli eksperimentaalpsühholoogi  Carey Morewedge’i sõnul on täiesti vale strateegia üritada inimese mõtteid ihaldatud toitudest vähema tarbimise nimel maha suruda. Tema juhitud uuringud näitasid, et inimesed, kes kujutasid ette pidevalt suutäite kaupa konkreetse toidu söömist, sõid hiljem seda toitu vähem kui inimesed, kes kujutasid selle söömist ette ainult mõne korra või pidid täitma mõnda muud ülesannet.

Morewedge’i töörõhm toitis 51 vabatahtlikku tudengit M&M kommide ja juustukuubikutega. Esimese eksperimendi käigus pidid osalejad kõigepealt kujutama ette 33 korduvat liigutust.

Pooled neist kujutasid ette, et sõid 30 kommi ning pistsid tasulise pesumasina pilusse kolm 25-sendist. Teine pool osalejatest kujutas ette, et sõi kolm kommi ja pistis pesumasina pilusse kolmkümmend 25-sendist. Seejärel võisid kõik süüa kausist nii palju komme, kui soovisid.

Need, kes olid kujutanud enne ette rohket kommisöömist, sõid keskmiselt kolm kommi, teised aga keskmiselt viis kommi.

Järgmisena katsetasid teadlased oma avastust juustu peal. Sarnaselt M&M kommidega  tarbisid 30 juustukuubiku söömist ette kujutanud inimesed reaalselt hiljem  juustu vähem. Seega on kohanemise efekt spetsiifiline kujutlustes söödava toidu tüübi suhtes.

Küsimustikes vastasid uuringus osalenud vabatahtlikud, et vaimne kujutlus ei vähenda nende jaoks konkreetse toidu meeldimist. Samas viimane eksperiment, mille käigus tuli juustukuubikute teenimiseks mängida arvutimängu, näitas, et ettekujutus võib siiski vähendada inimeste pingutusi toidu saamise nimel.

Morewedge'i sõnul koosneb inimeste ihalus toidu järele kahest komponendist: meeldimisest ja tahtmisest. Inimesele võib väga meeldida jäätis, kuid ta ei pruugi seda tahta hommikusöögiks.

Tahtmine on aga soov konkreetset toitu kohe süüa või saada seda hiljem rohkem. See tundub mõjutavat pigem inimese tungi toidu järele, mitte seda kui maitsvaks ta seda toitu peab.

Washingtoni riigiülikooli psühholoogi Frances McSweeny sõnul võib teadlaste avastus leida praktilisi lahendusi. Näiteks üheks võimalikuks strateegiaks kaalujälgijate jaoks oleks enne iga söögikorda veeta mõned minutid, kujutades ette nende toitude söömist, mida parasjagu sööma asutakse. Suurbritannias asuva Birminghami ülikooli psühholoogi Suzanne Higgsi sõnul võib seda tüüpi vaimne harjutus aidata ka söögikordade vahel esinevate isudega toime tulla .