Narkomaaniat iseloomustakse kui käitumishäiret, mille korral kaob inimesel kontroll narkootiliste ainete tarvitamise üle.
Miks on narkootikumidest väga raske loobuda
17. veebruar 2011, 17:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimesed, kes on narkootikumidest sõltuvusse langenud, ei suuda nende tarvitamist lõpetada isegi siis, kui nad on teadlikud kõigist negatiivsetest ohtudest, mis sellega kaasnevad. Sellist enesehävituslikku käitumist on raske mõista, kirjutab TÜ teadusportaal Novaator.
Tahes- tahtmata tekib küsimus, miks ikkagi on narkootikumide tarvitamisest nii raske loobuda?
Vastus sellele küsimusele peitub sõltuvuse neurobioloogias. Narkootiliste ainete tarvitamisel kujuneb välja seisund, mille puhul tekib inimesel vastupandamatu iha narkootikumide järele. Seda iseloomustab käitumine, mille eesmärgiks on üha uuesti ja uuesti narkootikume hankida ning tarbida, elu ilma nendeta tundub võimatu.
Narkomaaniamudelite abil tehtud uuringud on näidanud, et üheks muutuseks narkootikumide tarvitamise korral on virgatsaine dopamiini suurenenud vabanemine peaaju naalduvas tuumas. Selle tulemusena tekib heaolu ja naudingu tunne, mida tahetakse üha uuesti kogeda. Lõpuks kujunebki välja olukord, kus narkootiliste ainete tarvitamine halvab kõik muud eesmärgile suunatud käitumised, ainus motivatsioon on hankida narkootikume.
Eksperimentaalsed uuringud on näidanud, et narkomaania kujuneb välja järk-järgult ja narkomaaniaga seotud neurobioloogilised muutused võivad jääda püsima ka pärast narkootikumide tarvitamise lõppu. Tinglikult võib öelda, et narkomaania kujunemisel on tegemist ebanormaalse «õppimisega», sest aju õpib funktsioneerima koos narkootilise ainega.